Õpetajate register koormab koolijuhte

Haridus- ja teadusministeerium asutab üleriigilise pedagoogide registri, et pidada arvestust erinevate õppeasutuste töötajate üle, ent koolijuhid kahtlevad sellise andmebaasi vajalikkuses.

Loodav pedagoogide register koondaks kõigi lasteaedade, alg-, põhi-, kutse- ja huvialakoolide ning gümnaasiumide pedagoogide andmed, mis puudutavad nende haridust, töökohti, koormust, täiendkoolitusi ja ka näiteks võõrkeeleoskust, kirjutas Postimees.

Õppeasutused peavad iga pedagoogi kohta andma vastused 33 küsimusele, ministeerium ootab veebipõhiselt sisestatud andmeid hiljemalt 1. märtsiks. Register on osa loodavast ja kõigile haridussüsteemis osalejatele mõeldud Eesti hariduse infosüsteemist.

Parksepa keskkooli direktor Ilmar Kesselmann tõlgendas pedagoogide registrit kui järjekordset näidet koolides vohavast bürokraatiast. “Kui ma teaks, miks sellist registrit vaja on, siis ütleksin,” kostis Kesselmann. “Kasu oleks siis, kui registrist selgub näiteks see, mis aine õpetajatest on puudus. Siis teaks riik, kuidas on vaja koolitustellimust muuta.”

“Kas ministeeriumil pole siis õpetajate kohta ülevaadet?” imestas Nõva põhikooli direktor Aino Aarniste, kes polnud registri loomisest kuulnudki. Samas lubas ta, et kui saab kogutava info kohta täpsemat teavet, saadab ta andmed ettenähtud ajaks ära.

“Muidugi tähendab see mulle lisatööd, meie koolis pole ka sekretäri ega õppealajuhatajaid, kes aitaksid,” nentis Aarniste. “Mul on kooli õpetajate kohta toimik olemas, aga kuna ministeerium tahab täienduskursuste täpset mahtu teada, läheb see natuke keeruliseks.”

Tallinna Lasnamäe üldgümnaasiumi direktor Merike Vaarandi väitis, et õpetajatele pole üleriigilisest registrist mingit kasu. “Koolile on see ainult lisatöö,” leidis ta. “Registrit on vaja ministeeriumile, kes saaks tänu sellele ehk ülevaate, palju õpetajaid on praegu puudu ja mis olukord võib koole ähvardada paari aasta pärast.”

Ministeeriumi kõrghariduse talituse peaeksperdi Vilja Saluveeri sõnul on registrit vaja pedagooge puudutavate otsuste tegemiseks, selle abil saab muuta sihipärasemaks õpetajate ametialase ettevalmistamise ja täiendamise võimalusi.

Ministeerium on varemgi õpetajate andmeid kogunud, ent need puudutasid eelkõige palgaandmeid ja register polnud veebipõhine. Paari aasta eest register suleti, kuna selle pidamiseks puudus seaduslik alus.

“Kuna õpetajate andmete kogumine on kahel viimasel aastal peatatud, ei saa ministeerium kasutada täpseid ja uusi andmeid,” selgitas Saluveer. “Seetõttu peame äärmiselt vajalikuks pedagoogide registri kiiret käivitamist.”

Tartu Karlova gümnaasiumi direktor Undel Kokk avaldas lootust, et uuest registrist sünnib kasu ka koolijuhtidele. “Kui me registrile ligi pääseksime ja seal oleks info ka parasjagu tööd otsivate õpetajate kohta, siis aitaks see meil uusi töötajaid leida,” mõtiskles Kokk.

Mitmed omavalitsused on endale õpetajate registri juba koostanud, ent ühtne üleriigiline andmebaas puudub. Tallinna haridusamet on oma linna õpetajate kohta pidanud registrit 2001. aastast alates.

Haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Loki sõnul saavad sellest registrist kasu just koolid, kes kasutavad andmebaasi sisestatud infot oma eelarve koostamisel ja palkade arvutamisel. Käesoleva aasta algul käivitus registri uus süsteem, mis annab infot ka näiteks selle kohta, mitu emakeeleõpetajat pealinnas töötab ja palju on vabu kohti füüsikaõpetajatele.

“Tegime oma andmebaasi ehitades haridus- ja teadusministeeriumiga koostööd,” rääkis Lokk. “Soovime, et kogu meie info läheks nende suurde infobaasi üle ja et Tallinna koolid ei peaks eraldi oma andmeid koguma hakkama.”

Hetkel on pedagoogide registri jaoks kogutud andmeid 15 koolilt, kes katsetasid andmebaasi tööversiooni.