Õpetajad: Streik tuleb ära teha ja suurelt, kuigi valitsust see ei mõjuta
Haridustöötajate liidu juht Sven Rondiku sõnul on otsustajatega läbirääkimisi peetud alates eelmise aasta keskpaigast – ettepanekud on korduvalt esitatud eraldi riigikogu igale saadikule, kultuuri- ja rahanduskomisjonile, kohtutud on nii Ene Ergma kui ka peaministriga.
Nõuda sisse maksmata võlad
„Meie nõudmised ei ole üle mõistuse suured – kui kirjutada riigieelarvesse õpetajate 20% palgatõus, tähendaks see riigieelarvele vaid 0,56% lisa, see ei vii ju eelarvet põhja. Küsimus on poliitilises tahtes,” leiab Rondik.
Sven Rondik ei arva, et õpetajate palgatõusu tarbeks tuleks kelleltki raha ära võtta. „Kui maksu- ja tolliamet ennast natuke rohkem liigutaks, oleks õpetajate palgatõusuks vajalik 35 miljonit eurot olemas – praegu on võlgnikud riigile võlgu 800 miljonit eurot.” Liidu juhi sõnul ei saa tõsiselt võtta juttu ka selle kohta, et raha peaks tulema kooli sisemiste reservide ja reorganiseerimise arvelt. „Need on pikaajalised muudatused, õpilaste arv ei vähene ega suurene ühe-kahe aastaga...”
Kas rong on läinud?
Tartu haridustöötajate liidu juht Kalle Kalda ütles, et Tartu õpetajad on tööseisakuks valmis, kuid osalemise ulatus selgub pärast läbirääkimisi linnavalitsusega. Küll aga ütleb Kalle Kalda, et haridustöötajad on streigiga pisut hiljaks jäänud – erinevalt meditsiinitöötajatest, kes esitasid nõudmised enne riigieelarve vastuvõtmist: „Rong on tegelikult juba läinud.”
Õpetajad streikisid viimati 2003. aastal ning selle tulemusel tõusis nende palk 12%. Nüüd nõutakse 20% palgatõusu ning rahalist tunnustust ka ületunnitöö eest. Kui linnades on õpetajate palk elukallidust arvestades madal ja nende hääl meedias ka praegu kõlama jäänud, siis maal jätsid toona nii mõnedki koolid ja õpetajad streikimata, sest kohalikku eluolu arvestades ei olnud nende palganumber väga väike. Nüüd ollakse valmis streikima ka väiksemates koolides, eelkõige olemaks solidaarne ametikaaslastega ning tõmbamaks tõsisemalt tähelepanu õpetajate probleemidele.
„Nii linnas kui ka maal peab enamik õpetajaist streiki möödapääsmatuks. Pole ka ime olukorras, kus noor magistrikraadiga õpetaja saab vaevalt 600 eurot palka,” rääkis Sven Rondik.
Usk streigi mõjusse
Rakke gümnaasiumi direktor Arvo Sakjas leiab, et õpetajate maine on Eestis väga madal ning selle üks põhjus on just vilets palk. „Koolijuhina ei õhuta ma kedagi streikima, sest minu töö muutub streigipäevadel väga keeruliseks. Õpilased tulevad ju kooli ja õpetajatele on vaja asendajad leida. Aga mõttes olen ikkagi õpetajatega.”
Arvo Sakjase sõnul on streik äärmuslik abinõu oma õiguste eest seismiseks ning seetõttu ei poolda ta pidevat streigiga hirmutamist ja sellest rääkimist. „Kui õpetajatel on streigiplaan, tuleb see ära teha – ja suurelt. Mõnekümne või -saja õpetajaga ei ole mõtet asja ette võtta. Ma ei usu, et streik valitsust kuidagi mõjutaks, küll aga oleks laiaulatuslik streik sõnum kogu üldsusele.”
Küsimus ei ole vaid palgas
Häädemeeste keskkooli direktori Raimu Pruuli arvates tuletab streik riigikogule ja valitsusele meelde valimiseelseid lubadusi hariduse prioriteediks seadmisest ning eelisrahastamisest. „Streigi eesmärk ei tohiks olla ainult õpetaja palga tõstmine, vaid ka näiteks töökoormuse vähendamine,“ ütleb Pruul ja lisab, et koolijuhtide ühenduse esindajate koda on juba teinud ministeeriumile konkreetseid ettepanekuid õpetajate koormuse vähendamiseks.
Direktori sõnul on Häädemeeste koolis registreerinud end streigist osavõtjateks enamik õpetajatest.
Õpetajaid toetab ka koolist mujale tööle läinud noor õpetaja Karl Erlenheim. „Lahkusin omal soovil, kuna töö kasvas üle pea. Õpetaja töökoormus, vastutus, nõutav haridus ja palk ei ole kooskõlas, seetõttu toetan õpetajate püüdlusi. Loodan, et asjad lähevad paremaks, praegu on hariduselus palju probleeme ja vastandumist.”
Ministeerium: palk tõuseb järgmisel aastal
Haridus- ja teadusministeeriumi konsultandi Asso Ladva sõnul võivad õpetajad loota palgatõusu 2013. aastal, sel aastal üritatakse mõningal määral tõsta otse ministeeriumile alluvate riigikoolide õpetajate palka. „Otsime suuremaks üldiseks palgatõusuks vahendeid kõigist allikatest, oluline on riigieelarvest töötasudeks eraldatud raha sihipäraselt kasutada ja koolikorraldust optimeerida. Samuti taotleda täiendavat raha riigieelarvest.” Asso Ladva selgitusel peab eelmise aasta lõpus vabariigi valitsuse kinnitatud üldharidussüsteemi arengukava kohaselt täiskoormusega töötava õpetaja keskmine töötasu olema 2015. aastal 20% kõrgem kui riigi keskmine palk.
