Riigieelarve praeguses kavandis seisab riigilt kohalikele omavalitsustele minevate hariduskulude ehk õpetajate palgaraha lahtris 30 miljoni kroonine kasv. See on kõigest kahe protsendi suurune kasv võrreldes praeguse aastaga, samas kui haridus- ja teadusministeerium taotles kümne protsendi suurust palgatõusu ning Eesti haridustöötajate liit koguni 40 protsendi suurust lisa, kirjutas ajaleht Postimees.

“Õpetajate palgakasv oli üks väheseid palgatõuse, mida koalitsioon toetas,” ütles rahandusministri nõunik Aivo Vaske. “Õpetajate palgatõus ei ole selle numbriga üksüheselt seotud, sest õpetajate arv väheneb ja lisaks maksavad kohalikud omavalitsused ka oma eelarvevahenditest õpetajatele palka juurde.

Vaske tõdes samas, et kaheprotsendiline kasv ei ole siiski rahuldav ning rahandus- ja haridusministeerium otsivad võimalusi palga täiendavaks kasvuks.

Eesti haridustöötajate liit (EHL) sai kavandatavast ülinõrgast palgatõusust teada kolmapäeval teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni (TALO) ja valitsuse läbirääkimiste käigus. EHL-i esimees Sven Rondik nimetas pakutavat numbrit absurdseks.

“Kaks protsenti on naerukoht, see on mõnitamine,” sõnas ta. “Hariduse prioriteetseks pidamise käigus on valitsus astunud “ilusaid” tegelikke samme.”

Teiseks kardab Rondik, et valitsus kavatseb tühistada ka koolieelsete lasteasutuste seaduse paragrahvi 27, mis näeb järgmisest aastast ette palga alammäära kehtestamise ka lasteasutuste õpetajatele.

EHL kavandab reede hommikul protestipöördumist riigikogule, valitsusele ja avalikkusele. Kas õpetajad asuvad streikima, polnud neljapäeval veel selge.

“Miks üldse Eesti eelarve nii väike on?” pareeris haridusminister Toivo Maimets küsimust õpetajate napist palgakasvust. Tema sõnul kujuneb reaalne palgatõus siiski suuremaks kui kaks protsenti, lisavõimaluste otsimine käib intensiivselt ning valitsus kinnitab eelarveprojekti alles 24. septembril.