Õpetaja klassile: Mari on meil tõeline kobakäpp!

Minu lugu ebaõiglasest õpetajast on sarnane ilmselt paljude teiste lugudega. See räägib kahest õpetajast. Esimene oli siis, kui käisin alles teises klassis, kui meile tuli uus kunstiõpetaja.

Alguses läks hästi, aga siis, kui me hakkasime juba lõikamise ja liimimise juurde minema, hakkas asi ebaõiglaseks minema. Nimelt olin ma väga kehv lõikaja-liimija, millest ema ka õpetajale rääkis. Õpetaja aga ladus mulle ükskõikselt kolmesid ning halvustas mind klassi ees: "Mida sa jälle mäkerdad! Kas nii suur laps isegi lõigata ei oska, häbi sulle!"

Küll oli siis kodus nutmist ja hala selle õpetaja pärast. Kolmed olid mul kunstiõpetuses kuni uue õpetaja tulekuni.

Teine juhtum oli tööõpetuses, kui me hakkasime süüa tegema. Minu ülesandeks oli kartulid potti panna. Ma tegin seda kogemata liiga vara, mis maitsele isegi liiga ei teinud! Õpetaja jaoks oli see aga maailmalõpp. Ta korrutas terve tunni: "Mari (nimi muudetud -toim.) on meil tõeline kobakäpp! Midagi ei oska ilusti teha! Lohakas ja kiirustaja oled kah! Näete, teie rühm saaks muidu viie aga Mari pärast saate neljad. Mari süü on see, et teil kõik valesti on nüüd."

Terve päeva oli mul siis piinlik. Ja kõigi mu tööde kohta selles tunnis ütles ta: lohakas, halb ja inetu. Ku vanaema kodus aitas ning mul hea töö oli, ütles õpetaja : "Sa ei teinud seda ise, ema tegi! Hindeks sain kahe.