Operatsioonisüsteem? Milline ja milleks?
Arvuti enda kõrval on vähemalt sama tähtis selle operatsioonisüsteem. Uut arvutit soetama asudes tuleks endalt küsida, milleks seda kasutama hakatakse? Laias laastus on valida kolme võimaluse vahel: Windows, Mac ja Linux. Kui selgub, et 98% arvuti elust koosneb ainult internetist, muusikast, filmidest ja mõnest kirjatööst, siis on Windows'i ja Mac OS X'i kõrval üpris asjalik konkurent ka Linux.
Windows
Windows on maailmas levinuim operatsioonisüsteem, mille turuosa kõigub 83 ja 91 protsendi vahel. Versioonidest on siiani kõige popim Windows XP, mida kasutab 41-55 protsenti arvutikasutajaist. Järgnevad Windows 7 (22-29%) ja Vista (8-17%).
"Akende" populaarsus sai alguse 1980. aastatel, kui Microsoft tegi Bill Gates'i juhtimisel toonases turusituatsioonis hulga õigeid otsuseid - tarkvara oli arendajatele tasuta, võrreldes konkureerivate lahendustega odavam ja Office'i kontoritööriistade pakett oli konkurentidest peajagu üle. Tänu nimetatud käikudele ja agressiivsele müügistrateegiale seljatati kiiresti toonane liider Apple. Kuna rõhuv enamus arvutiostjaist olid ettevõtted, siis nii see turuvõit tuligi.
Kui arvutivajadus hakkas kodukasutajale kohale jõudma, olid enamik neist näinud ainult Windows'it ja operatsioonisüsteemi populaarsus sai sisse järjekordse pöörde. Suurem osa inimesi saavad oma esimese arvutikogemuse koolist, kus enamasti on samuti Microsofti tarkvara.
(Kui ruumi jääb, siis jätame ajaloo osa ehk kaks eelmist lõiku sisse)
Tänu Windows'i populaarsusele toodavad tänase päeva seisuga suurem osa tarkvaratootjaid oma programme ainult nimetatud platvormile.
Windows'i plussid:
Kasutajasõbralikus
Palju programme
Hea riistvaratugi
Windows'i miinused:
Turvalisus (kuna on kõige popim operatsioonisüsteem, siis tõmbab ka pea kogu häkkerite tähelepanu.)
Operatsioonisüsteem vajab pidevat hooldust
Mac OSX
Tuues 2002. aastal turule iMac'i lauaarvutiseeria ja uue senisest töökindlama ning turvalisema OS X operatsioonisüsteemi, hakkas Apple kiiresti koguma kõige kasutajasõbralikuma arvutitootja mainet. Apple on nii-öelda vertikaalne ettevõte, mis tähendab, et toodab nii riist- kui tarkvara ja Mac OS Xi hankimiseks muid võimalusi pole, kui osta Apple'i arvuti.
Apple'i arvutite koostekvaliteet ja töökindlus on legendaarse kuulsusega ning ettevõte suhtub väga põhjalikult oma toodete disaini. Kuna välimus on ilus ja OS X on võrreldes konkurentidega hulga video- ja pildisõbralikum, siis tänu disaineritele-arhitektidele-filmitegijatele on Apple'i toodetel keskmisest suurem eksklusiivsuse aura.
Apple'i tooteperekondadele võib vaadata kui ökosüsteemile: puutetundliku ekraaniga iPhone'is alguse saanud mobiilseadmete võidukäik on otsaga jõudnud ka Mac'i arvutiteni. iPhone'i tegi populaarseks rakenduste pood, milline avati käesoleva aasta alguses Apple'i "päris" arvutitelegi.
OS X'i plussid:
Töökindlus
Ilus välimus
OS X'i miinused:
Kallim hind
Puudub eesti keele tugi
Apple'i arvutite turuosa on vahemikus 5-8 protsenti.
Linux
Linux on sündinud tänu Soome päritolu tarkvarainsenerile Linus Torvaldsile, kes leidis üheksakümnendate alguses, et talle meeldivat operatsioonisüsteemi ei ole olemas ja kirjutas endale uue. Uudse lähenemisena hakkas ta oma loomingut vabalt internetis jagama.
Suurema osa elueast on Linux olnud niiöelda spetsialistide operatsioonisüsteem, mille kasutamine nõudis suhteliselt põhjalikke eelteadmisi. Viimastel aastatel on Linuxi kasutajasõbralikkus teinud suure hüppe.
Linuxi versioone on palju erinevaid. Kuna tegemist on lego moodi modulaarse operatsioonisüsteemiga, võib piisavate oskuste korral seda oma äranägemise järgi mudida iga soovija. Versioonidest ehk ametlikumas keeles distributsioonidest, on Eestis kõige populaarsemad vast Ubuntu ja Fedora. Maarjamaal tegutseb ka Linuxi arendajate kogukond, kes on südameasjaks võtnud Ubuntu Estobuntu nime all eestindamise.
Linuxi kasuks räägib selle töökindlus ja turvalisus. Uuendusena ehitas Ubuntu arendaja Canonical operatsioonisüsteemi sisse rakendustepoe moodi Tarkvarakeskuse, mis teeb lisatarkvara paigaldamise imelihtsaks.
Sõltub hindajast, kas tegu on puudusega või mitte, aga platvorm ei toeta selliseid suure kasutajaskonnaga rakendusi nagu Photosop, Microsoft Office'i ja hulgaliselt teisi Windows'i keskkonnas üldlevinud programme. Küll on Linuxis nimetatutele palju vabavaralisi ja suurema osa arvutikasutajate vajadusi rahuldavaid alternatiive, mille tundmaõppimise barjäärist tuleb lihtsalt üle saada. Samuti räägib Linuxi kasuks "pilve" areng, kus programmid jooksevad suurtes andmekeskustes ja kasutaja pääseb neile ligi üle brauseriakna.
Linuxit kasutab täna üks-kaks protsenti maailma arvutikasutajaist. Tänu väikesele kasutajate arvule ja Linuxi perekonna mitmekesisusele ei ole Linuxi kasutajal viiruseid ega pahavara karta.
