Online-intervjuu: vastab Villu Reiljan
Mul on tihtipeale häbi. Näiteks siis, kui raudtee maha müünud ja elektrijaamasid müüa üritanud mehed tulevad ja räägivad, kuidas nad kavatsevad ausalt riiki valitseda.
Kuidas hindate Rahvaliidu väljavaateid? Enne presidendivalimisi väitsite ka, et hääled on koos ja muretsemiseks pole põhjust…
Rahvaliidu väljavaated on head, nimekirjad on tugevad, organisatsioon töötab, kandidaadid on motiveeritud ja reklaam parem kui kunagi varem. Eks valija otsustab. Mis puutub presidendivalimistesse, siis vaatamata väga pikale ja kallutatud meediakampaaniale näitab 162 häält Rahvaliidu ja presidendi jõudu. Ja kui arvestada, et riigikogulaste hääled jagunesid samuti kui parlamendis, siis kohalike omavalitsuste esindajate hulgas rüütel võitis.
Väga paljude kahtlaste tehingute või projektide (maadevahetused, jäätmekäitlustehas, Merkole antud krundid jne) on teie allkiri. Kas te peate end endiselt pädevaks ministriks ja juhul kui teie erakond kutsutakse valitsusse, kas teie soov oleks uuesti keskkonnaministeeriumi juhtida?
Ajakirjandus ei saa ühtegi tehingut kahtlaseks või seadusevastaseks tunnistada, see on kohtu pädevus. Minu allkirjad on lähtunud seadustest ja teistest õigusaktidest ning ühtegi pole pädevad organid kahtlaseks nimetanud. Maadevahetuste puhul on pilt tegelikult selge, täpselt on näha, kus milline maatükk oli ja mille vastu vahetati. Mõni ajakirjanik unustab lihtsalt selle, et ka riigile tulnud maatükkide hinnad on viimaste aastatega kordades tõusnud. Jäätmekäitlustehase detailide kritiseerimine on olnud asjatundmatu ja pole viitsitud selgeks teha, kus raskused algasid. Need algasid siis, kui maa 2000. aastal erastati. Kuna kõik protsessid olid käivitatud, oleks nende peatamine tähendanud riigile suuri kahjusid. Praegu jäätmekäitlustehad töötab ja see on kõige tähtsam.
Küsin maadevahetamise kohta. Milline oli Teie roll selles? Tunnistades, et Te ei teadnud täpselt, mis toimus, räägite lihtsalt sellest, et Te ei olnud pädev oma kohal töötama. Teine võimalus, et Te oletegi mängur, selline tavaline Eesti inimene, kes kasutab võimalust, kui see avaneb. Kumb?
Maadevahetus toimub vastavalt looduskaitseseaduse paragrahvile 19 ja Vabariigi Valitsuse määrustele ning seadusandja selge tahe oli, et riik omandab looduskaitse aluseid maid maadevahetuste kaudu. Need maad on praegu riigi kasutuses ja teenivad avalikke huve, neid ei ohusta miski. Samal ajal on saanud piirangutega maatükkide vahetajad võimaluse arendada oma projekte aladel, kus seadusandja on seda võimaldanud. Mis puutub teie poolt väljatoodud valikute paari, siis maailm ei ole must-valge ja hommikuse konjakijoomise analoogküsimustele on ikka veel võimatu vastata.
Kas te ei karda, et eelpoolkirjeldatud afäärides osalemine võib teid viia trellide taha?
Usun, et see on paljude siiras soov, kuid ma ei karda seda üldse. Ekspressi andmetel pidada ma juba ammu trellide taga olema, sest aasta algus on selja taga.
Miks Rahvaliidu liikmed meelitavad valijaid viinaga/Miks te otsustasite valimisnänniks huulepulki jagada?
Kuuldavasti pakuvad kõigi erakondade agitaatorid viinalembestele inimestele viina ja kõigi erakondade valijad pidada seda ka jooma. Hügieeniline huulepulk on meie kliimas ja praegusel aastaajal väga hea kingitus, palju kasulikum kui kaardipakk või kolm kommi. Eks jagatakse igasugu kraami, näiteks Reformierakond jagab preservatiive. Viidates ühele anekdoodile, see on väga hea mõte, kui nad neid just hangudega ei ole maha laadinud.
Kas Keskerakond ja Edgar Savisaar on endiselt teile meelt mööda ja kas KeRa võib pidada endiselt koostööpartneriteks… või on tulnud tõdeda, et Keskerakond suutis järjekordselt koostööpartnerit ninapidi vedada?
Rahvaliidu ja Keskerakonna koostöölepe kehtib, see on üles ehitatud ühistele väärtustele, mille keskmes on inimene. Rahvaliit ei ole lepinguid kunagi murdnud ega kavatse ka nüüd algust teha.
Mil moel sai Toomas Hendrik Ilves presidendivalimistel nii palju KeRa’laste hääli? Kas tõesti on teie ridades nii palju parteilisi reetureid või on teie ridades nii palju äraostetavaid? Või mõlemaid?
See on väga huvitav küsimus. Rahvaliitlaste hääli said nad väga vähe, meie meeskond seisis ühtsena. Kui meie ridades oleks palju reetureid, ei oleks Arnold Rüütel 162 häält saanud. Mis puutub võimalikku reetmisse või äraostmisse, siis eks see ole iga hääletaja enda südametunnistuse asi.
Kas riigikogu liikmed ja valitsus ei peaks mitte seaduseauke parandama, selle asemel et JOKK-mentaliteedi varjus neid ära kasutada?
Seaduseauke saab parandada ainult riigikogu, mitte valitsus. Valitsus saab teha vaid ettepanekuid. Samas elu areneb pidevalt ning seadused sörgivad pahatihti sabas. Valitsus lähtub oma tegevuses seadusest, mitte seaduseaukudest.
Mida arvate, kas poliitik peab olema aus? Kui jah, siis milles poliitiku ausus väljendub? Palun tooge välja kolm konfliktset olukorda, kus olite poliitikuna oma rahva vastu aus.
Loomulikult peab poliitik olema aus oma valija ning südametunnistuse ees. Poliitiku ausus väljendub selles, et ta lähtub oma tegevuses ja otsustest põhiseadusest, avalikust huvist ja valijatele antud lubadustest. Viimati olime rahva vastu ausad siis, kui hääletasime Pronkssõduri teisaldamise vastu. Ka meie oleks ju võinud üritada populistlikku kasu lõigata, kuid Eesti riigile ja rahvale oleks see nii sise- kui välispoliitiliselt olnud äärmiselt kahjulik.
Kuidas suhtude sellesse, et meil tõstetakse liiga kergesti kirves vanade põlispuude vastu (Maarjamäe) või röövitakse omavoliliselt raiet tehes riigilt endale maad juurde (Oliver Kruuda).
Mina suhtun puude raiumisse haljasaladel väga tundlikult. Ükski puu ei ole igavene, nagu ka inimesed pole igavesed, aga linnas ja rohelise vööndi piirkonnas peaks nad olema eriti hoolsalt hoitud. Kui neid on vaja raiuda, tuleb raiutute asemele 5-10 tükki juurde istutada.
Kas nõustute oma venna [Janno Reiljani] väitega, et osa Riigikogu koosseisust on kõnts? Kuidas kommenteerite tema koloriitset keelekasutust?
Professor Reiljan viitas mõtteviisile kui väärastunule, mille alusel üritati õigustada Vene-Saksa kokkuleppe alusel Eestist lahkunud sakslastele varade tagastamist. Riigikohus on tunnistanud selle mõtteviisi põhiseadusega vastuolus olevaks. Ja muidugi tahaks jälle küsida, mis motiividest või stiimulitest on mõjutatud need saadikud, kes poolvägisi tahavad eesti rahva vara laiali jagada ja kas neil ka häbi on.
Kuidas kommenteeriksite riigikogu liikmete palka — neljakordne eesti keskmine + 30% esinduskulusid ehk viis eesti keskmist palka. On see õiglane?
Kui seda vaadata maasaadikute seisukohalt, on palk külluslik. Kui seda vaadata Tallinna tegijate tasemelt, on asi igerik. Mis te arvate, miks paljud tegusad inimesed on ära läinud? Nagu üks sellest koosseisust lahkunud saadik ütles, 30 000 krooni eest ta ennast mõnitada ei lase. Ja tõsi, teenib erasektoris olles märksa rohkem.
Kuidas kommenteerite Ester Tuiksoo jope- ja tassikampaaniaid ning miljoneid võtvat eesti toidu kampaaniat? Kas olete tema üle uhke?
Minule Ester Tuiksoo väljapeetud ja sihikindel Eesti asjale pühendatud tegevus meeldib. Tugev tegija naine, mis nad temast muidu ründavad. Eesti toidu kampaania on väga oluline, sest eesti toidu tooraine tähendab näiteks ka maal töökohti ja kogu riigis rahva tervist. Jopesid ja tasse on inimesed ikka teinud ja kasutanud.
Miks likvideeriti Eestis nii hästi toiminud Mereinspektsioon. Kes vastutab hetkel selle eest, et siiani pole suudetud luua õlifondi. Miks peaks maksumaksja ja annetajad maksma kinni järgmise reostuse kui see peaks juhtuma? Samal ajal teenivad naftatransiidiga tegelejad hiigelkasumeid.
See oli Mart Laari valitsuse poliitiline otsus 2000. aastal ja üks suuremaid vigu. Mereinspektsioon tegeles just kõige olulisema osaga, mis puudutab merereostuse avastamist ja tõrjumist. Õlifondi idee sai üles tõstetud juba 2004. aastal, et lahendada alarahastamisest tingitud probleemid reostustõrjega. Paraku on transiidiärimeeste paela otsas olevad vastalised seda pidevalt blokeerinud. Seetõttu on asi siiani otsustamata. Tõsi on see, et ohuallikas on naftasaaduste transiit ja nemad peaksid mõõdukalt rahakotti kergendama. Lõuna-Eesti maksumaksjal ei ole sellega tõesti mingit pistmist.
Mida arvate meditsiini, hariduse ja päästeteenistuste rahastamisest. On see piisav teie arvates? Kui jah siis, põhjendage ja kui ei siis kuidas saaks seda asja parandada, mille arvelt tuleks rahastamist tõsta?
Rahvaliit on alati olnud õhukese riigi vastane, sest napp vahendite kogumine ühishuvide rahuldamiseks tekitab palju probleeme. Olukorras, kus Euroopa Liidus on tööjõu vaba liikumine ja inimesed võivad vabalt kogu Euroopa Liidus töökohta valida, süvendab neid probleeme. Vähendades maksukoormust tööjõule, tuleb see asendada tarbimis-, saaste-, ressursikasutamise- või kapitalimaksudega, et riik saaks edasi toimida. Selleks on vaja poliitilist tahet.
Miks te ei toeta pronkssõduri teisaldamist? Kas see on jälle lihtsalt mingi valimiskampaania trikk (tahate võita uusi hääli)?
Rahvaliit ei toeta seda sellepärast, et tegemist ei ole Eesti elu keskse probleemiga. Kui monumenti oli vaja teisaldada, oleks pidanud seda tegema ammu. Praegu tähendaks teisaldamine suuri raskusi nii sise- kui välispoliitikas. Tegemist oli Reformierakonna trikiga, et võita Isamaaliidu hääli. Minu meelest tegi president Luual väga hea otsuse, kui lubas jätta teisaldamise seaduse välja kuulutamata. See, et osa riigikogust võtab teadlikult vastu põhiseadusega vastuolus oleva seaduse, näitab, et reformistidel ja IRL-lastel on kutse-eetikaga tõsiseid probleeme.
Kuidas lahendada Eesti energiavajadust? Kas selleks on kõige õigem olla osaline Ignalina tuumajaama projektis, või oleks targem panustada tuuleparkidele, biokütusele ja maaküttele? Selles valdkonnas on vaja võimalikult kiiresti otsused ära teha. Põlevkivienergeetika osa tuleb vähendada ja taastuvate energiaallikate osa tõsta. Oma koht on nii tuuleparkidel kui biomassil põhinevatel lahendustel. Paraku tuleb ausalt tunnistada, et lahendused on kallid, nõuavad palju aega ja on seotud samuti teatud riskide ning mõjudega. Ühiskonnal tuleb kokku leppida, milliseid mõjusid ja riske oleme valmis taluma ning kui palju raha kulutama. Osalemine Ignalina projektis on ilmselt otstarbekas.
Palju teenisite angerjaärist, mille lasksite keskonnainvesteeringutest kinni maksta? Meenub, et maime osteti kahe miljoni eest teie järve.
Mul ei ole järve. Kui silmas peetakse Prossa järve, kuhu olla mõni angerjas sisse lastud, siis sealt ei ole ma mitu aastat ühtegi kala püüdnud. Kahjuks on küsimuse eelduses tegemist ajakirjandusliku müüdiloome järjekordse tulemiga.
Kas te nüüd juba teate, kus on kallutatud jõud?
Jah, arvestades asjaolu, et rohkem kui neli kuud pärast efektset tulevärki ja käte rauastamist ei ole suudetud kellelegi süüdistust esitada ja mind pole isegi küsitletud, ei saa asi ju õigusriigile päris omane olla. Kas siin pole mitte väike sarnasus 1937. aastaga, kui kõigepealt pandi vangi ja siis hakati paragrahvi otsima? See teema peaks tegelikult ühiskonnale laiemalt huvi pakkuma.
Kus meeldib rohkem vaba aega veeta kas kalal või jahil käies? Kui suur on suurim püütud kala ja milline kõige hinnalisem jahitrofee?
Käin hea meelega kalal ning vahel ka jahil. Eesmärk on looduses viibimine ja pingete maandamine. Eks loomulikult ole õnnestunud saada ka mõni suur kala ning tabada kena trofee. Näiteks olen saanud ligi kilose ahvena.
