Online-intervjuu: vastab Marek Strandberg
Võlgu me elame selle tõttu, et raiskame ebaloomulikult palju omi loodusressursse. See toob enesega kaasa ka inimeste töövõime ja tähelepanuvõime ning lõpeks ka tööviljakuse kadumise. See on see, mida peame silmas tuleviku arvelt elamise all. Seetõttu ongi meie üks olulisi seisukohti, et peame lõpetama põlevkivi kasutamise ja minema taastuvatele energiallikatele. Põlevkivkasutus tähendab seda, et raiskame iga-aastaselt üle 10 miljradi krooni väärtuses soojusenergiat. Kui see pole tuleviku arvelt elamine…siis mis veel on?
Kas saate aru, et muretud ajad saavad läbi, oht Eestile idasuunast kasvab ning kaitsevõimet on vaja tugevdada?
Meie kaitsevõime vajab loomulikult tugevdamist. Ma olen seda meelt, et sõjalise kallaletungi tõenäosus ida poolt ei pruugi olla suur, kuid samas on tegemist meie jaoks väga suure ohuga: sõjalise konflikti tekkel (ka väga väikese tõenäosuse puhul) on tegemist Eesti jaoks pöördumatute tagajärgedega ja selleks tuleb loomulikult ka valmis olla. Arvestades asjaolu, et nii energia kui ka energimahukate materjalide hinnad on tõusmas ja nende kättesaadavus on vähenemas, vajame me ilmselt juba lähiajal kiiremat kaitsetehnoloogiate kiire edendamise kava…sellist, millega oma vastupanuvõime tagada. Ka NATO liikmelisus tähendab siiski suutlikkust vastu panna mingi aja jooksul välisele rünnakule. Meie majanduskasv pigem kahaneb kui säilitab oma kõrge taseme ja seetõttu on otstarbekas materjalimahukaid kulutusi tegema hakata õige pea.
Mida teie erakond teeks perekonnasidemete tugevdamiseks ja demograafilise katastroofi peatamiseks Eestis?
Meil on selleks välja pakutud kodukava. Selle kohaselt oleksid need perekonnad (leibkonnad), millised on suutelised endile rajama energiasäästliku kodu, ka sellise tegevuse eest riigilt hüvitiste saajad. Mida suurem leibkond, seda suurem ka hüvitis. Esialgse plaani kohaselt näeks asi välja nii: kui perekond rajab (kas ehitab uue või renoveerib vana) energiasäästliku kodu ja kasutab seda säästureeglitesse mahtuvalt 5 aasta jooksul, makstakse neile kuuendal aastal iga pereliikme kohta 20 m2 elamispinna eest hüvitist ca 15 000 kr/m2. See vähendaks perede majandushirme ja laenustressi ning teisalt tekiks ühiskonda järgnevaks põlvkonnaks säästlike kodude kogum. Loomulikult eelistataks olla 5 aasta möödudes mitte kahe vaid pigem viiekesi.
Kuidas peataksite maakodude ja külade tühjenemise Eestis? Kuidas tuua inimesi tagasi looduskeskonda ehk maale?
Selleks vajame me ühtlaselt head koolikorraldust ja kooliharidust nagu ka seda, et riik hajutaks ametite ja töökohtade paiknemist üle riigi. E-valitsemine ei peaks tähendama mitte ainult seda, et maksuamet on võimeline tagastama kodanikelt enam kogutud tulumaksu kiirendatud korras vaid ka seda, et töökorralduses kasutataks ka enam e-lahendusi. Ja loomulikult toetab roheliste ökoloogilise innovatsiooni kava ettevõtluse ja sellest tulenevalt ka töökohtade teket ühtlaselt üle Eesti.
Kuidas vähendada sõiduautode arvu Eestis?
Küsimus pole ju mitte niivõrd sõiduatode arvus kui selles palju nendega sõidetakse. Sõitmise põhjuseks on reeglina ebamõistlikult korraldatud elu-olu. Planeeringud näiteks. Kinnisvaraarenduses tuleks rohkem tähelepanu pöörata terviklahendustele, kus loodaks asulaid mitte elamislaagreid, kust igahommikuselt autokaravanid linnade poole liiguvad, viies lapsi koolidesse-lasteaedadesse ja isasid-emasid töömajadesse. Nii kulgetaksegi päeva 2-2,5 tundi autoroolis ja iga keskmine autoomanik on muutunud tahtevastaselt ka taksojuhiks. Töökorraldus, ühistranspordi arukam korraldamine ja planeeringute läbimõeldum tegemine oleksid need ravimid autostumise vastu.
Millistel põhjustel võib tekkida energiakriis Eestis, millistel põhjustel maailmas? Kuidas seda ära hoida Eestis, kuidas maailmas?
Eesti energiakriis: põlevkivimajandus jätkub. Iga aastaselt raisatakse ära 10 miljardi krooni väärtuses soojusenergiat (see on ca 12 TWh/aastas). See on energiahulk, mida Eestis vajatakse talviseks kütmiseks ja mida me siiani ostame sisse Venemaalt peaasjalikult gaasi ja naftasaaduste näol.
Majanduskasv jääb soiku, energiahindade ja materjalihindade tõus sunnib ka pankasid tõstma laenuintresse ning vaba raha hulk ühiskonnas väheneb. Aina suurema suhtelise osa ostukorvist moodustavad väljamaksed energiakandjate eest. Märkimisväärsel osal Eesti peredel tekib raskusi kütuse eest maksmisel (enamus inimesi elab täna soojustamata majades, mille energiakulutused on kuni 450 kWh/m2 aastas ehk kuni 10 korda enam kui kaasaegses ökoloogiliselt planeeritud elamus). Juhtub olema ka väga külm talv ning Venemaa otsustab piirata kütusetarneid raudteitsi ja gaasitoru kaudu Eestisse, ja ongi kriis käes.
Maailma energiakriisi tekkepõhjus on aga moel või teisel sama. Arvestama peab siinkohal asjaoluga, et selle saabumist võib kiirendada sõjalise konflikti eskaleerumine Lähis-Idas nagu ka nähtus, mida kutsutakse naftatipuks (Peak Oil), mis tähendab seda, et kui isegi nõudlus nafta järele kasvaks ja seda isegi maardlates on, ei õnnestu seda rohkem (füüsikalistel põhjustel) maa seest välja pumbata.
Viis energiakriisi vältida või üle elada on aga nii Eesti kui kogu ilma puhul sama: energiakulutuste arukas piiramine energiasäästu lahenduste abil (mis on ka muide majandus!) ning omaenergeetiliste lahenduste loomine ja energia saamine maksimaalselt taastuvallikaist. Eesti puhul on see igatahes võimalik.
Rääkisite Hiiumaal käies Hiiumaa kullaaugust — 500 tuulikuga meretuulepargist ja sellega tekkivast 3000-4000 töökohast. Ajalehe intervjuus oli jutt 800 tuulikust ja 1300-2000 töökohast. Kus on siin tõde ja tegelikkus? Mis kasu on Hiiumaale tuulepargist kui meil pole korralikku ülekandevõrku? Miks ei kasutata tuuleenergia tootmiseks Tahkuna poolsaarel aastast 2005 peatatud keskkonnaministeeriumile kuuluvat energiatuulikut?
Meie energeetilise sõltumatuse allikaks ongi Hiiu madalatele rajatavad tuuelpargid. Seal on Läänemere kõige tuulterohkem ala. Neil aladel töötaksid tuulikud oma maksimaalvõimsusel kuni 48% koguajast kui rannikul või rannikumerel on see vaid 25-28%. Tuulepark, mille maksimuvõimsus oleks 2,5 GW vajaks ka sama võimsat ühenduskaablistikku, selle ehitamise käigus elektrifitseeritaks ka vajalikul tasemel kõik Eesti saared. Arvestades, et tuulepargi maksumus on ca 5 miljardit eurot ning kaabliühenduse maksumus Rootsi ja Mandriga ca 2 miljrdit eurot on selle projekti osana tehtav saarte elektrivõrgustamine “vaid” 30-50 miljoni eurone ettevõtmine. Selle oleksid nii kaabli- kui parkideehitajad valmis kindlasti endi peale võtma.
Maismaa tuuleparke pole aga otstarbekas kasutada just seetõttu, et maismaale jõudes ja seal liikudes kaotab tuul liialt oma energiast ja seetõttu me eelistamegi avameretuulikuid.
Kui rohelised võimule tulevad, kas siis hakkame kallist tuuleenergiat tarbima ja põhupallidest majades elama? Keskkonna- ja jäätmekäitlusmaksud tõusevad veelgi? Kas olete teinud arvutusi, kui palju saastab keskkonda tuulegeneraator ja kuipalju varjatult energiamahukas on näiteks biokütuste tootmine?
Tuulegeneraatori valmistamine vajab loomulikult energiat. Sõltuvalt selle suurusest toodab tuulegeneraator enda valmistamiseks kulutatud energeetilise ressursi puhtalt tagasi 2-5 aastaga. Aga põhupallidest majas elamise üle otsustab igaüks ikka ise. Energiasäästu taotlemine ei tähenda ju veel põhupalle. Ökoloogiline innovatsioon on lihttehnoloogiate ja kõrgtehnoloogiate kombineerimise oskus ja mitte tahe koopasse tagasi minna.
Selgitage palun, miks ei ole Eestile hea oma tuumaelektrijaam. Mis sellega kaasneks? Kas jääksime tuumakütuse osas samuti Venemaa sõltlaseks? Kui suur jama on jäätmetega?
Viimase 10 aasta jooksul pole ükski Euroopas rajatud tuumajaam mahtunud etteantud eelarve piiresse ning valminud ettenähtud ajaks. Eelarved on kasvanud ja tähtajad nihkunud. Soome reaktorikompleksi Olkiluoto 3 ehitus peatati tehniliste vigade tõttu 2006. aasta sügisel ja selle valmimistähtaeg on nihkunud ligi 2 aastat ning see on läinud 8 miljardi krooni võrra kallimaks.
Terase hind on viimase 4 aasta jooksul tõusnud 2,5 korda, uraani hind on tõusnud viimase 3 aasta jokoksul 3,5 korda. Uraani maksumus moodustab täna tuumaenergia hinnast ligi viiendiku! Enamus Euroopa tuumakütusest tuleb Venemaalt! Siin pole ammu enam juttu ei odavusest egea energeetilisest sõltumatusest.
Mitte keegi ei suuda täna ennustada, mis maksab erisulam, millest valmistatakse reaktorimaterjal 7-8 aasta pärast, kui tuumajaamaehitus niikaugele jõuab. Kui lisada sellele kõigele veel vajadus samas majandustegevuses ka lammutada ja ohutult ladestada vana Ignalina tuumajaam ning hakata hoiustama ka tuumajäätmeid, on tegu majanduslikult ülimalt ebamõistliku lahendusega. Seda muidugi juhul, kui tuumajaamaehitajad ei paku räpast majandusvõimalust müüa tuumajaamas tekkivat triitiumi suurriikidele, kel vesinikupommid. Vesinikupommides olev triitium vajab nimelt oma lühikese poolestusaja tõttu (12,6 aastat) uuendamist.
Kas rohelistel on anda enam-vähem täpseid numbreid millega saaks võrrelda kumb lühemas ja pikas perspektiivis on rahaliselt kasumlikum — kas kaasaegne tuumaelektrijaam või sama elektrikogust tootev tuulikutepark (+ tagavarasüsteemid tuulevaikuse puhuks).
Tuumaelekter kallineb täna sama kiirusega, millega tuuleelektri tootmiskulud odavamaks muutuvad. Eesti tuuleparke saaks stabiliseerida eelkõige Rootsi hüdroelektrijaamadega ning siit sinna kaabli ehitamine on majanduslikult ja julgeolekuliselt mõistlikum, kui hakata rajama suuri gaasiturbiinjaamu Eestisse. Selline kaabel võimaldaks Eestil muutuda ka märkimisväärseks taastuvenergia eksportijaks.
Kuidas suhtuvad eesti rohelised nö termotuumaelektrijaamade projektidesse. Ning kui negatiivselt, siis miks?
Termotuumajaamde projektid on huvitavad ja ise ootan huviga tulemusi, mida peaks juba lähema 800-900 päeva jooksul andma USA National Ignition Facility nimeline projekt, kus laserkiirtega üritatakse termotuumareaktsiooni esile kutsuda.
Kas on tõepõhi sellisel jutul, et põlevkivi kaevanduste tõttu ohustab Eestit väheneva magevee surve puhul merevee sattumine magevee asemele. Kui reaalne on see oht kogu Eesti mageveevarudele ja kui suures ulatuses?
Täpselt nii see on. Mehhanism on selles, et põlevkivikaevandused ja -tööstus on rikkunud pindmised põhjaveekihid ja seetõttu toimub Kirde-Eestis igapäevase vee võtmine sügavamatest kihtidest, mis on ühenduses Soome lahega. Veehulga vähenemine ja rõhulangus põhjustavadki merevee sissetungi neisse kihtidesse ning kui selline tegevus jätkub, võivad joogikõlblikud kihid pöördumatult soolduda küll.
Kuna Eestis on kehtestatud riiklikult paika pandud Holokaustipäev, mida arvate võimaliku eestlaste küüditamispäeva kehtestamise nõudmisesse Iisraelis?
Sellist asja nõuda oleks kohatu. Küll aga võiks soovitada või tutvustada laiemalt meie kultuuri sealkandis.
Mida teha Euroopa Liiduga?
Jah…sama hästi võiks igahommikuselt tõustes juurelda selle üle, mida hakata peale oma kehaga…valik on nii EL-i kui ka igaühe oma keha asjus tehtud: kasutagem oma vaimu ja tulgem sellega toime.
Rohelised soovivad luua vabatahtliku terviselepingute süsteemi kui vahendi perearstile inimeste tervisekäitumise juhtimiseks. Terviselepinguga kohustub patsient täitma tervisekava, lepinguga saab soodustusi tervisekeskustes. Mida konkreetset sellega silmas peetakse ja kes on idee autor?
See ei ole kohustuslik leping, pigem siis tervisekokkulepe. Selle kohaselt on patsient kohustatud läbima vähemalt kord aastas tervisekontrolli (et saada võimalikult varaselt aimdust kujunevatest haigustest ja ennetustööga vähendada võimalikke ravikulusid) ning järgima siis ka perearsti liikumis-, toitumis- ja muid nõuandeid. Näiteks soovitusi loobuda suitsetamisest või alkoholi liigtarbimisest. Kui inimene nende soovituste järgi toimib, siis saaks ta maksusoodustusi: tulumaksutagastusi ujulate ja spordisaalide kasutamisest jne. Kroon kulutusi terviseedendusse vähendab 5-8 krooni kulutusi ravi valdkonnas. Selle kava on välja nuputanud roheliste tervise ja sotsiaaltoimkond.
Ma sooviksin valida teie erakonna poolt. Minu valimispiirkonnaks on Tartu linn. Kuid vaadates teie kandidaatide nimekirja Tartus ei tunne kedagi ära nende nime järgi ega tegude ega sõnade järgi. Mis siis peaks mind kutsuma hääletama nende poolt? Kuidas ma saaksin uskuda, et minu hääl ei lähe raisku, kui nende poolt hääletan?
Kui Eestimaa rohelised ületavad 5% valimiskünnise, siis enamus erakonnale antud hääli liituvad erakonna koguhäälte hulka. Nii et hääletage siis nimekirja esimeste poolt.
Kas on mõni erakond, kellega välistate valitsuskoostöö?
On ideid, mida me ei toeta, aga mitte erakondi, kellega me automaatselt saaksime välistada koostöö.
Millised on teie olulisimad programmilised seisukohad, mida edu korral koalitsioonileppesse suruda püüaksite — kas alkoholi tarbimise ja terviskäitumisega seotud küsimused kuuluvad nende hulka?
Jah me sooviksime kindlasti, et alkoholi- ja hasartmängude reklaam lõpeks Eesti meedias. Meie jaoks on aga kindlasti olulised ka energeetika- ja demokraatiaalased muutused.
Keda oma liikmetest peate sobivateks milliste ministrikohtade jaoks?
Me pole tegelenud ministrikohtade jaotamisega, vaid ennekõike oma tegevuskava ja programmi ja ideoloogia loomisega. Loodetavalt, kui on olemas ministrikoht, on leitav sinna ka sobilik inimene.
Milliseid kaupu maksustaksid rohelised vastava maksuga ja mis põhjendustel?
Kaupu ikka ja eelkõige käibemaksuga. Mõnu ja ressursimahukaid kaupu aktsiisimaksuga ja loodusressursse ressursimaksuga. Meil on ka üks postiivne majandusliku stimuleerimise vahend, maksudele lisaks, see on ressursiväärtpaber.
Mõned kodanikud peavad rublade müüki üheks suuremaks surmapatuks. Milline oleks olnud Teie arvates alternatiiv?
Alternatiiviks oli toona rublasid mitte müüa. See oleks tekitanud olukorra, kus 1993. aasta algul poleks olnud võimalik maksta pensionäridele pensione ning siis oleks võinud kulgeda Kirde-Eestis ettevalmistamisel olnud venkeelse Eesti eraldumisplaan sootuks teistmoodi. Aga ajaloost pole kombeks rääkida, kuidas kõik oleks võinud minna… Läks ju ikka küllaltki hästi, eks?
Kas vastab tõele, et gammakiirgust blokeeriva kanga projekti on rahastanud miljonite kroonidega kaitseministeerium, kus teadusuuringute rahastamise küsimustega tegeleb teie elukaaslane?
Kaitseministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli lepinguliste suhete asjus peate te pöörduma ilmselt ministeeriumi poole. Mul pole võimalust teie küsimust kommenteerida.
Teie seisukoht pronkssõduri, Tartu rahu järgse piiri jne. suhtes.
Probleemiks pole mitte pronkssõdur, vaid ennekõike isikud, kes tegelevad Eesti vastase tegevusega. Nendega tegeleb loodetavalt meie vastuluure, mille töötajatest on pronkssõduri küsimuses kindlasti rohkem abi kui kraanast.
Tartu rahu järgset piiri võib Eesti rahumeeli pidada riigipiiriks ja rahumeeli võime me elada oma praegustes piirides. Me ei pea hakkama vägisi neid piire tagasi nõudma. Kui asjade käik kujuneb selliseks, on põhjust olla de facto valmis toimima meil de jure olevates raamides.
Kas praeguses ühiskonnas levinud meeste mehelikkuse kadumine tuleneb naissuguhormoonidest toiduainetes?
See kostub linnalegendina, kuid tõsi on see, et näiteks USA suurte linnade piirest läbivoolavates jõgedes on lõhed beebipillides olevate hormoonide tõttu oma sugu vahetanud.
Mis teeb Teid paljude inimestega suheldes üleolevaks, ülbeks, küüniliseks, sarkastiliseks? Kui arvate, et see nii ei ole, miks on jäänud selline mulje./ Kuidas kommenteerite juhtumisi oma koeraga Hiiumaa praamirestoranis?
Ma olen küll mõnevõrra küüniline ja veidi sarkastilinegi, see on professionaalne häda: olen nimelt tegutsenud ja tegutsen siiani karikaturistina ning eks see tegevus mõjuta — võimalik, et ka muljet minust. Aga teate…ega kuvandit endast ei loo ju mitte inimene, vaid ikkagi teised temast…loomulikult sooviksin ma, et minust ei avaldataks sedavõrd kurja näoga fotosid või eelarvamustel ja vigadel põhinevaid artikleid, aga samas ei luba mu arusaam ka sekkuda ajakirjandusvabadusse. Nooh näiteks Äripäeva arvates olin ma veel aasta alguses ju roolijoodik, kuigi nad eksisid ja pidasid minuks minu nimekaimu.
Minu ja koeraga juhtus Hiiumaa praami toidukohas järgmine lugu: tõusin autodeki treppidest (koera autosse jätta polnud selle krõbeda külmaga sünnis) ja sattusin trepimademele, mil pindala vaid paar-kolm ruutmeetrit. Kõigil ustel silt, et koeraga pole sisenemine sallitud. Sisenesin ühest neist ja liikusin siis mainitud söögikohta. Seal istunud mees-naine soovitasid porisevisui mul sinna trepimademele tagasi minna. Ma arvasin, et see pole küll arukas mõte. Oligi kogu lugu. Hiljem sain teada, et kusagil pidi seal isegi olema koht, kus koeraga praamisõidu ajal istuda. Keegi sellist kohta mulle kahjuks kätte ei näidanud. Koer oli aga rahulik ja istus vagusi jalgade juures.
