Teie erakond on viimastel aastatel olnud ning ilmselt jääb ka seekord opositsiooni. Kui ka otsustamise juurde pääsete, siis vaid “statistidena”. Miks ma peaks sotside poolt hääletama? Uskuge, ma ei soovi oma häält tuulde lennata lasta.

Kutsume valijaid üles vahetama valitsust, mitte kodumaad. See tähendab ka meie siirast soovi minna valitsusse. Kindlasti pole me valitsuses olles kunagi olnud statistid, vaid täitnud valijatele antud lubadusi. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige, oleme loonud töötuskindlustuse ja kogumispensionide süsteemi, sotsiaaldemokraatide sulest on sündinud kõik kehtivad tööseadused. Seda loetelu võiks jätkata, aga teadlik valija mäletab neid isegi. Viimane Riigikogu koosseis näitas, et ka opositsioonis olles on võimalik oma ideid ellu viia. Näiteks tasuta koolilõuna ja õppevahendite ideed tuli selleks küll kolm korda esitada, enne kui valitsusliit selle endale omistas. Kui valija soovib näha töötavaid lahendusi ja hoolivamat ühiskonda, siis hääletab ta sotsiaaldemokraatide poolt.

Milline on sotsiaaldemokraatide seisukoht samasooliste abiellumise lubamise ja lapsendamisõiguse andmise suhtes? Kuidas suhtute ühiskonnas levinud arvamusesse, et siis tuleks samasugune õigus anda ka näiteks zoofiilidele?

Alustan sellele küsimusele vastamist näitega kõigile arusaadavast naise ja mehe vahelisest kooselust. Väga paljud naised ja mehed elavad kaasaegses Eestis koos ja ei ole oma kooselu perekonnaseaduse alusel registreerinud. Perekonnaseadus paneb abikaasadele kohustusi ja õigusi. Oleks väär arvata, et registreerimata kooseludes neid õigusi ja kohustusi ei teki. Meie seadused neis küsimustes aga täna vaikivad. Täpselt samamoodi elavad koos samast soost inimesed. Sotsiaaldemokraadid ei toeta samasooliste abiellumise lubamist vaid õigust oma kooselu registreerida. See õigus peaks olema ka eri soost paaridel. Me ei toeta lapsendamisõiguse andmist. Homoseksuaalsuse ja zoofiilia samastamine annab tunnistust inimese rumalusest, ei muust.

Kas sotsiaaldemokraadid ja teie isiklikult kiidate heaks/toetade teie erakonnakaaslase Marianne Mikko ideed sookvootidest?

Sotsiaaldemokraadid soovivad näha riigielu juhtimisel rohkem naisi. Küsimus on selles, kuidas seda tulemust saavutada, kas kvootidega või ilma kvootideta. Loodame, et meie poolt algatatud võrdõiguslikkuse seadus aitab kaasa naiste paremale kaasamisele ja loodetavasti on Eesti nii tark ja tubli riik, et suudab hinnata naisi ka ilma kvootideta.

Mida on teinud teie erakond selle heaks, et pronksmees Tõnismäelt eemaldatakse?

Oleme südamest selle vastu, et kahel päeval aastas kogunetakse pronksmehe juurde ja võõra võimu lippude all nutetakse taga kaduma läinud Nõukogude võimu. Oleks ülim naiivsus arvata, et pronksmehe eemaldamine Tõnismäelt need üritused seiskab. Vastupidi, tekib juurde veel üks päev, millal koguneda. Kellel seda vaja on? Igatahes mitte Eestil. Seega ei ole küsimus lahendatav valikuga — ära viia või alles jätta. Seepärast oleme veendunud vajaduses see paik ümber kujundada selliselt, et soovi meid solvavate ürituste läbiviimiseks Tõnismäel ei tekiks.

Kahjuks on osad erakonnad loonud pronksmehest valimisteema. Keskerakond ja IRL kasutavad seda oma valijate kinnistamiseks, Reformierakond Savisaarest kaugenemiseks. Samal ajal teavad kõik, et valimised ei vii seda kuju kuskile, et Eesti välispoliitikale ja rahvusvahelisele mainele tekitatakse kahju. Et Vene Riigiduumasse kandideerijad teevad sellel pinnal oma valimiskampaaniat.

Valimistulemuse nimel riigile kahju tekitamine ei kõlba kuskile.

Kui nendel valimistel jääte künnise taha, siis kas liitute Rahvaliiduga, nagu kaks suve tagasi lubasite?

Nendel valimistel ja ka järgmistel valimistel ei jää me künnise taha. Meie Rahvaliiduga ei liitu, kas Rahvaliit kavatseb meiega liituda, ma ei tea. Palun seda küsida Rahvaliidult.

Kas loodate, et sotsiaaldemokraatial on šanssi ühiskonnas, kus ametiühingusse kuulub 5% elanikkonnast? Ja iga streigiähvarduse korral on netiportaalid täis õiendamist, et “mis nad streigivad, teistel on veel kehvem”?

Sotsiaaldemokraatide võimalused oleksid tõesti paremad, kui inimeste usk koostegutsemise rõõmu oleks suurem. Soovime oma sõpradele ametiühingutest jõudu ja teeme koostööd. Meie valimisprogrammi töö- ja sotsiaalpool ongi valminud ühisel jõul. Need “teised, kellel on veelgi kehvem” peakski moodustama ametiühingu.

Kas SDE on parempoolne või vasakpoolne?

Sotsiaaldemokraadid on vasaktsentristlik erakond. Meie nimes on kaks poolt. Oleme demokraadid, hindame vabadust ja ei salli juhikultust. Oleme sotsiaalsed ja veendunud, et mitte ükski mure ei tohi jääda tähelepanuta. Oleme inimese-, mitte rahakesksed.

Teie erakonna programmis on kirjas, et kehtestate Eestis astmelise tulumaksu. Miks te ei luba valimistel, et toetate astmelist tulumaksu, kas häbenete seda lollust?

Kõigile tuntud ja teatud tulumaksuvaba miinimum on meie seadustes juba üle kümne aasta ja sinna jõudnud sotsiaaldemokraatide ettepanekul. Me näeme vajadust veel ühe astme sisse viimiseks. Seda põhjusel, et Koonderakonna võimul oleku ajal valmis saanud riiklik pensionikindlustus väärtustab näiteks Eesti Raudtee uue juhi panust kuusteist korda kõrgemalt, kui keskmise palgasaaja oma. Ja see ei ole teps mitte õige. Seetõttu on meie valmisprogrammis selgelt kirjas, et toetame neljakordset keskmist sissetulekut ületavale osale sotsiaalmaksu lae seadmist ja ausa maksumaksmise huvides samale tulule 26%-lise tulumaksu taastamist. Riiklik pensionikindlustus oleks siis õiglasem ja maksumaksjad ausalt koheldud.

Olete korduvalt rõhutanud vajadust maksustada Eestis dividendid sotsiaalmaksuga. Miks ma ei leia seda lubadust teie erakonna programmist?

Oleme sellel teemal tõesti palju vaielnud ja jälgime huviga, kuidas maksu- ja tolliametil õnnestub kehtivate seaduste raames sotsiaalmaksu õiglaselt koguda. Kui selgub, et seadust pole vaja muuta, siis ei peagi seda tegema.

Teie jutt liberaalsest majandusest ja sotsiaalsest riigist meenutab neid nõukogude teadlasi, kes soovisid aretada sellise taime, millel oleks porgandi juur ja kapsa lehed. Välja tuli aga midagi vastupidist. Kas teile ei tundu, et teie visioon lõpeb sellega, et saame sotsialistliku majanduse ja kapitalistliku vaesuse?

Meenutuseks niipalju, et nõukogude ühiskonnateadlased olid veendunud ka selles, et liberaalset majandust ja sotsiaalset riiki pole võimalik ühendada ja kirusid sotsiaaldemokraate rohkem kui üks kõik millist parempoolset. Viktor Kingissepa kriitika sotsiaaldemokraatia aadressil langeb näiteks pea sõna-sõnalt kokku Edgar Savisaare või Villu Reiljani kriitikaga. Viimati märkasin sama sõnavara Soome Vasakpartei esimehe sõnavõtus käimasolevas Soome parlamendi valimiskampaanias. Ma usun, et Inglismaa, Soome, Rootsi ja paljud teised edukalt arenevad Euroopa riigid on tõestanud, et see on võimalik. Miks siis Eestis ei peaks olema? Sotsiaalne riik + liberaalne majandus + toimekas ja sõnaõigusega kodanikuühiskond, ning elu läheb edasi. Soovitav kirjandus — Giddensi “Kolmas tee”.

Mis takistab pensione tõsta, kui riigis on oma rahva loodud tööga üle miljardeid lisaraha? Kas te kõik ikka enne surma jõuate pidudele, lisasoodustuste laiendamisele, ja muudele nutikate kuludele selle raha laiaks lüüa?

Riiklikus pensionikindlustuses tuleb teha kaks suurt muudatust. Kõigepealt tuleks muuta kehtivat indekseerimise korda ja võtta arvesse ainult sotsiaalmaksu laekumise kasv. Siis tõuseksid pensionid samas taktis palkadega. Oleme selle ettepaneku teinud juba aastast 2002! Selle riigikogu riiulitel seisab eelnõu alates aastast 2003. Meie indeksi alusel tõuseksid pensionid näiteks 2007. aastal 18% võrra, mitte 11-12% võrra ja mis kõige tähtsam — ei jääks palgatõusust maha. Võimul olijad on korvanud seda mahajäämust ühekordsete pensionilisadega. Meie veendumus on, et pensionid peavad tõusma sõltumata sellest, kes võimul on.

Teiseks tuleb muuta keskmise aastapanuse arvestamise korda. Saan aru, et Koonderakonnal polnud 1998. aastal õieti aimu, kui suured palgavahed Eestis tegelikult on ja nende vedamisel 1999. aastast kehtestatud kord on ebaõiglane kahe kolmandiku palgasaajate suhtes. Arvesse tuleks võtta sissetuleku mediaan, millest siis pooled tulusaajad jäävad üles ja pooled allapoole. See ettepanek hõljub õhus juba aastast 2001, kuid on seni tegemata.

Miljardite juures peab riik arvestama, et pensione tuleb maksta mitte ainult 2007., vaid ka 2012. ja järgnevatel aastatel.

Luban endale ka ühe personaalse seletuse. Pensionide asjus on Eiki Nestorit süüdistatud asjades, mis on toimunud minu tahtest sõltumata ja ka asjades, mida olen teinud. Huvitaval kombel pole viimase viie aasta jooksul kriitikud ise midagi muutnud ega ka sotsiaaldemokraatidel lubanud seda teha. Vaata kas või ülalmainitud ettepanekuid.

Olete lubanud, et toote tervishoiu valdkonda raha juurde. Minu väga lihtne küsimus on: kust see raha siis tuleb?

Ravikindlustus katab täna 65% tervishoiukuludest, riigieelarve 10% ja inimesed ise 25%. Seejuures ei ole arstid ja õed rahul töötasuga, patsiendid järjekordadega, haiglad ei saa normaalselt areneda. Taastusravi saab ainult 19% vajajatest ja neistki ainult pooled õigel ajal. Vajame rohkem arstiabi ja see maksab. Sotsiaalmaksu tõsta on ohtlik. Inimesed ise rohkem maksta ei tohiks, see tase on niigi kõrge. Jääbki üle ainult üks võimalus — maksta veel millegi eest riigi muudest tuludest. Kui perearstiteenus teha samadel alustel kättesaadavaks kõigile abivajajatele riigi tuludest, läheks see maksma 800 -900 miljonit krooni aastas. Kui üksikisiku tulumaksuprotsenti mitte vähendada 1% võrra, oleks üle poole sellest rahast juba käes. Eesmärk peaks olema terve rahvas ja toimiv tervishoid, mitte maksuprotsent.

Mõõdukad ja Rahvaliit olid surusid riigikogus läbi maareformi muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldati metsa- ja põllumaa müük juriidilistele isikutele, sh välismaalaste omandisse. Samuti on see viis, kuidas Eesti põllumajanduse najal üritab kosutada rahvusvaheline spekulatiivne investeerimiskapital. Kas te tunnete siin endal süüd olevat maarahva orjastamises?

Sellest on nüüd küll vast möödunud rohkem kui kümme aastat, kui need arutelud riigikogus käisid ja mulle meenub, et näiteks talupidajatele sätestati siis eelisõigus. Palju ajakohasem probleem on see, et ka täna on meil reformimata riigimaid, mida möödunud aasta sügiseni said põllumehed kasutada kohaliku volikogu otsusel. Siis aga kord tühistati ja keegi ei suuda vastata, mis moodi seda põllumaad kasutajale anda. Riigikogu infotunnist on teada, et ei Tuiksoo ega Randveer pole asjadega kursis. Rahvuskala otsimise asemel võiks tööd teha. Investeerimiskapital teenib aga tulu ja annab tööd ja leiba.

Teie erakond erastas viimati Eesti Raudtee ja soovis sandikopikate eest erastada ka Eesti Energia? Kuidas leiate selle valguses endas jõudu veel poliitikas jätkata?

Eesti Raudtee majanduslik seis oli üheksakümnendate aastate lõpus väga kehv ja juba meist eelnev valitsus (mitte mõni erakond) oli otsutanud raudtee erastada, et leida investoreid, kes oleks nõus sinna raha paigutama. Valitsus, kuhu kuulusime ka meie, otsustas, et erastatakse nii rööpad kui veerem ja et riik peab jääma raudtee osanikuks. Viimase kahe aasta jooksul suutsid raudtee omanikud (riik ja erakapital) lootusetult tülli minna. See ei ole normaalne, kui asju aetakse kohtu vahendusel. Nii võib ettevõte hääbuda. Mida siis sellises olukorras peaks tegema? Me ei toeta ega pole kunagi toetanud seda, et kõik Eesti Raudtee aktsiad oleks erakapitali käes. Loota, et pärast riigikogu valimisi tuleb võimule valitsus, kes on võimeline teise osapoolega kokkuleppele jõudma, ei ole mõistlik. Siis oleks raudtee omaniku küsimus järjekordne väljamõeldud valimisteema, mis on kindlasti oluline, aga mitte niivõrd tähtis tulevase valitsuse koostamise asjus. Tuligi nõustuda ettepanekuga aktsiad tagasi osta ja seda eelkõige Eesti Raudtee kui ettevõtte huvides. Poliitiline ärapanemislust oli ületanud majandusliku mõtlemise. Lähtusime nii erastamise kui tagasiostmise korral Eesti Raudtee kui ettevõtte huvidest. Meist eelnev valitsus oli ka alustanud Narva elektrijaamadele investori otsimist. Läbirääkimised 1999. aasta alguseks olid sealmaal, et uuel valitsusel tuli neid jätkata. Otsuse, elektrijaamu mitte erastada, langetas valitsus kuhu kuulusime ka meie 2001. aasta detsembris. Mainitud kuupäevi võib iga huviline ametlikest teadaannetest kontrollida.

Millal ise jätate J.O.K.K. tegevuse? Teadu pärast kandideerivad teie nimekirjas kolm europarlamendi saadikut, kuigi neil kellelgi pole kavatsus tulla tagasi Eesti parlamenti?

Kas Te mäletate veel, et üks tubli Eesti mees valiti europarlamenti ja ta otsustas sellest loobuda riigikogu töö kasuks? Selle mehe nimi on Ivari Padar. Europarlamendi liige Toomas Hendrik Ilves valiti Eesti presidendiks ja ei jäänud Brüsselisse. Oleme veendunud selles, et ministriteks sobivad ainult need inimesed, kes on riigikokku pürginud. Eesti eurosaadikud on eesti poliitikud, kes teevad oma tööd täna Brüsselis, aga homme võib-olla Toompeal.

Mida teie arvate Tauno Kangro “Kalevipojast”?

Ma arvan, et tegu on maitselageduse tipuga ja mul on häbi, et Tallinna linnavõim sellise otsuse langetas. Kirjutasin sellest pikemalt oma blogis eikinestor.blogspot.com. Millisel moel meie saame aidata seda osa muulastest integreeruda, kes seda väga tahavad?

Eesti keele, kultuuri ja ajaloo õpetamisega. Selgitamisega, et tegu on Eesti muulastega. Elu on näidanud, et kõik kes seda tahavad, väga hästi ka integreeruvad.

Millal tunnistatakse, et meile sissetoodud ravikindlustussüsteem oli vale ja kokku kukkunud ja kuidas tekkinud olukorda parandada.

Euroopas tuntakse kahte võimalust tervishoiu korraldamiseks. Üks nendest on tõesti ravikindlustus ja teiseks võimaluseks on riigi- või kohalikust eelarvest tasutav korraldus. Eesti on valinud kindlustuspõhimõtte ja see on olnud meie tervishoiule kasuks. Näiteks kas või möödunud aasta, kus palgad tõusid ja ka sotsiaalmaksu laekumine tänu sellele tõusis. Vastavalt ravikindlustuse põhimõtetele sai täiendav raha minna ainult tervishoidu ja ei kuskile mujale. Eelarvelise korralduse juhul konkureeriks tervishoid vahendite nimel hariduse, kaitsepoliitika ja paljude teiste valdkondadega. Hiljutisel Eesti Päevalehe ümarlaual mainisid kõik meie teenekad tervishoiujuhid, et ravikindlustuse ja Haigekassa süsteemita oleks meie tervishoid ammu kokku kukkunud. Jagan nende seisukohta.

Kuidas peaks lahendama õiglaselt sundüürnike probleemi?

Jumala pärast mitte ainult nii, nagu teevad seda Jüri Ratas, Elmar Sepp ja Indrek Ahlberg. Oleme veendunud, et riigivõimu otsustamatus on olnud ülekohtune nii üürnike kui omanike suhtes. Ka seda probleemi ei saa lahendada nii, et ühtedel on õigus ja teistel mitte. Võimalusi on kaks. Kui üürnikud saavad õiguse erastada, peaksid omanikud saama kompensatsiooni. Kui majad jäävad omanikele, peaksid üürnikud saama korterid. Igal juhul tuleb riigil maksta, teisiti ei ole enam võimalik.

Kuidas saab kandideerida teie nimekirjas riigikokku Oleg Gogin Loksalt? Tänu tema [Loksa linnavolikogu juht] võimumängudele on üle 200 inimese on juba teist korda ilma palgata. Tänaseks on ta avanud Tallinnas uue Loksa linnavalitsuse ja tahab sellele Narva mnt-l lehvima panna linna lipu.

Olen sügavalt teisel arvamusel, kes need võimumängud Loksal alustas. Ma ei saa aru, kuidas sai maavanema Lootsmanni järelvetoimingute käigus linnapeaks saada Lootsmanni abikaasa. Tegemist on selge seaduserikkumisega. Ma ei saa aru, miks Harju maavanemat, kes on juurdluse tulemusena süüdi tunnistatud, ei ole töölt vabastatud või vähemalt kohtuvaidluse läbimiseni ei ole tema volitusi peatatud. Ma ei saa aru, miks minister Õunapuu mitte midagi ette ei võta, et Loksa võimukriis lõpetada. Kui keegi nüüd väidab, et kuidas sa mees aru ei saa, Lootsmann on ju Savisaare sõber ja Õunapuu ei julge teda puutuda, siis sellest saan ma veel kõige vähem aru. Sõprus Savisaarega ei saa tähendada kellegi süüdimatust.

Kas SDE on nõus minema valitsusse, mille peaministriks saaks Edgar Savisaar?

Ma ei usu, et SDE volikogu sellise otsuse langetaks.

Millal ametit vahetate? Te olete ju ära mandunud seal riigikogus?

Pärast valimisi lähen ministriks. Olge lõbusad, tänan küsimuste eest.