On ikka jama - tavainimene julgeb enda eest seista!

 (14)
On ikka jama - tavainimene julgeb enda eest seista!
Foto: Andres Putting

Haridustöötajate ja ametiühingute väljakuulutatud ning nendest alguse saanud streigilaine pole ju midagi muud kui üsna laial ühiskonnakihtide rahulolematusel põhinev väljaastumine võimulolijate arrogantsuse vastu. Sisuliselt nõuavad streikijad rahvusriigi huvidega arvestamist.

On kõlamas vastuhüüdeid ja -lauseid. Streikijate tegevust soovitakse halvustada välisvaenlase huvi või ajaloo õppetundidega veheldes. Teisalt püütakse jätta mulje ja seda ka kahjuks ajakirjanduse poolt, et ei saada aru, mida streikijad nõuavad. Vanad klassikalised trikid.

Mis siis on rahvusriigile ohtlikum, kas aktiivne kodanikkond või arrogantne võimuladvik? Kas rahvusriigi jätkusuutlikkusele pole mitte tunduvalt ohtlikum seniselt jätkamine, noorte tööjõuliste ja aktiivsete noorte lõplik väljavool Eestist, elanikkonna põhjendamatult varajane haigestumine, laialdane vaesumine ja ennaktempos vananemine, Eestimaa mitmete regioonide sisuline väljasuremine, maade ja metsade mahaparseldamine ja Toompea võimurite ülbus ning asjatundmatus?

Mida on andnud meile oravate tulumaksualandus? 10% väljavalitutest paneb tasku 90% tulumaksu alandamisest tulenevast rahast ja kõik ülejäänud 90% kannatavad. See pole laest võetud argumentatsioon, vaid seda väidavad poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud.

Seega on ju olemas koht, kust õpetajate palgaraha võtta. Üksiksisku tulumaks tagasi 25% peale (vist on vaja vaid 23%) ja üks probleem lahendatud.

Mis peale seda ehk väheneb? Laristamine ülikallitele luksuskaupadele ja loodetavasti ka kallihinnalised soojamaareisid. Kas viimased on rahvusriigi kestmiseks olulised? Ei näe seost. Peale selle, et raha väljavool riigist väheneb.

Viimane aeg on öelda ei õhukesele riigile. Ja riik ning iseteadvus algab õpetajatest. On aeg lahti rebida ennast orjameelsusest ja hakata vabadeks kodanikeks vabal maal.