Niisiis alustan algusest. Enne majaprojekti pidime tellima geoaluse/asendiplaani, kuhu on kujutatud maa-alused tehnovõrgud, maapinna jm elementide kõrgused ning samakõrgusjooned. Pärast seda, täpselt aasta tagasi, septembri alguses, istusime esimest korda arhitektiga maha. Meil oli endal selleks ajaks paika pandud, et soovime ühekorruselist maja ning oli ka selge, milliseid ruume me oma majja vajaks. Esialgne plaan erines totaalselt sellest, millisena me praegu maja ehitama hakkame. Kokku tegime neli muudatust ning aasta viimasel päeval oli meie majaplaan paigas. Täpselt selline nagu soovisime! Õnneks oli detailplaneering meie maale juba varasemalt tehtud ning sinna lisakulusid ei läinud.
Detailplaneeringu järgi on lubatud meie krundile 250 m² ehitusalast pinda, mille me plaanime kõik ära kasutada. Tulevasse koju tulevad sellised ruumid nagu ühine köök/söögituba/elutuba, saun/dush + sauna eesruum, wc, wc + duširuum, neli magamistuba, esik + eraldi garderoob, tehniline ruum ja panipaik. Oma ruumi võtavad ka koridor ja terrass ning viimasele pääseb nii köögist kui saunast. Maja ehitatakse puitkarkassist, välja tuleb valge välisvoodrilaud, valged uksed/aknad, peale punane kelpkivikatus. Meie maja on tegelikult üsna lihtsa välisplaneeringuga, sest ma jälgin teadlikult maja ehitusel feng shuid ning ei tahtnud suuri sisselõikeid või L-kujulist maja, mis alguses ka jutuks tuli. Meie krundile sobib taoline lahendus kõige paremini, sest nii paistab päike meile praktiliselt terve päev elutuppa.
Projekt valmis ning järgmiseks sammuks olid kooskõlastamised — päästeamet, vesi ja kanalisatsioon ning Eesti Energia. Nendega läks üsna kiirelt ning kui kooskõlastused käes, sai meie mapp lõplikult valmis. Valda pidime esitama majaprojekti (13 LK) ning seletuskirja (14 LK). Seletuskiri sisaldab kõike — üldosa, asendiplaani, arhitektuurset lahendust, konstruktsiooni, kütet ja ventilatsiooni, veevarustust ja kanalisatsiooni, elektrivarustust, tuleohutust, detailplaneeringut, geoalust ja energiamärgist (mis meie majal on B).