Oma arvuti kaitseks saab teha rohkem

Turvalise interneti päeva raames Viru Keskuse Rahva Raamatus toimunud "Arvutikaitse ABC" esitlusel tõdesid internetiturvalisuse eksperdid, et sageli langevad inimesed küberkuritegude ohvriks oma teadmatuse tõttu.

"Arvutikaitse ABC" autori Aare Kirna sõnul on küberkuritegevus täna maailmas kõige lihtsam ja tulusam kuritegevuse tüüp – 2006. aastal oli selle käive võrreldav inimkaubanduse käibega ning kasum narkokaubanduse kasumiga.

"Rünnakud inimese arvuti pihta on saanud üha sagedasemaks – lisaks sellele, et paljud rünnakud jäävad registreerimata, võivad need jääda inimesele endale märkamatuks," ütleb Kirna.

"Arvutikaitse ABC" ongi tema sõnul lihtne arvuti tavakasutaja käsiraamat, mis valgustab inimesi erinevate internetiohtude teemal ja õpetab end nende eest kaitsma.

"Elementaarne on hoida arvutil peal tulemüüri, aktiivset viirusetõrjeprogrammi ning hoiduda igasugustele saadetud linkidele klikkimast. Samas ei tohiks unustada turvaparanduste ja programmiuuenduste tegemist ning võimalusel tasuks loobuda arvuti administraatoriõigustest," õpetab Kirna lihtsamaid arvutikaitse meetodeid.

Raamatuesitlusel rõhutasid ühe olulisima arvutikaitse võimalusena ID-kaardi ja Mobiil-ID aktiivsemat kasutamist lisaks Aare Kirnale ka regionaalminister Siim Kiisler, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske ning Eesti Pangaliidu esindajad Katrin Talihärm ja Tiit Pekk.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et pangad ja kaubandusettevõtted pakuvad inimestele üha enam võimalusi suhelda nendega arvuti kaudu, et muuta teenused kiiresti ja lihtsalt kättesaadavaks. Sama suuna on tema sõnul võtnud ka riik.

"Seejuures on äärmisel oluline, et suureneks tavakasutaja teadmised arvutikaitsest - täna esitletud raamat tõstab kindlasti inimeste oskust oma vara kaitsta," ütles Kiisler.

Marika Priske sõnul on riikliku infoühiskonna arengukava raames aastateks 2007 – 2011 prioriteetideks inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine, e-ärikeskkonna arendamine, üleminek paberivabale asjaajamisele avalikus halduses ja avalike teenuste sh. infoteenuste arendamine.

"Selline areng ei tohi aga toimuda võtmata arvesse turvalisusega seotud riske – seepärast on üheks olulisemaks tegevuseks infosüsteemide turvalisuse tõstmine ning ID-kaardi ja Mobiil-ID laiaulatuslik kasutuselevõtt," selgitab Priske.

Tema sõnul näitas selle olulisust selgelt 2007. aasta aprilli ja mai sündmused. "Harvad pole enam ka juhtumid, kus rünnatakse konkreetse riigi e-teenuseid ja riigi kriitilist infrastruktuuri," ütleb Priske.

"Et tõsta inimeste turvalisust küberruumis, peaksid kõik inimesed hakkama aktiivsemalt kasutama ID-kaarti või Mobiil-ID'd – loodame, et 2009. aasta lõpuks kasutab Eestis neid turvalisi identifitseerimisviise 400 000 inimest," ütleb Priske.