Olgem lõbusad!

Äkitselt on startinud film, mis kuulutab rahvusvaheliselt: siin on tähti, siin on aktsiooni, siin on armastust. This is the funniest film ever made in Estonia… — Nii reklaamitakse alles vändatavat filmi “Seiklusjutte maalt” (Valduri ja Maie uued seiklused).

Harilikult lükkavad eestlased filmi valmimise jaanuari, et see mõne festivali jaoks aasta võrra värskemaks teha, ja küsivad riigilt lisaraha. Seekord võtavad produtsendid Tõnis Haavel ja Kaupo Karelson hoopis pangalaenu, et lõbustada meid juba jõulude ajal. Toode peab ruttu välja tulema ja laen saama kähku tagasi makstud. Veerand sajandit tagasi lavastatud naljalugu “Siin me oleme” tõusis mullu videomüügitabelis kolmandaks.

“John, lase vesi välja… Autol, loll!” ja me naerame.

“Ma ei tule alla, te võite mind matta koos majaga!” Naerame.

“Me oleme Tallinnast, me maksame” on tänaseks tõelisust juurdegi saanud.

Naljakas “Mr Bean” tõusis 1997. Eestis vaadatuimaks. Komöödia on üldrahvalik žanr. Koduste lepatriinude jõuluseiklused on saanud populaarsemaks kui kauge Ahvide planeet, imporditud hiirekene Stuart Little või ilus poiss Leonardo DiCaprio mererannal.

Oma art-house’i publikuga hädas olev Filmimax ei riskinud “Karu südant” oma levisse võtta ja on nüüd õnnetu. Selgub, et rahvas tahab katsuda tsirkusekaru ja olla muinasjututurist Siberi laantes.

Soome produtsendid näevad Voitkade duetis rahvalugu ja rahastavad seda. Soome Elokuvasäätiö arvates toovad “Nimed marmortahvlil” rahva kinno ja säätiö annab filmile välistoetuse rekordsumma 113 000 dollarit.

Valdur ja Maie on kaubamärk. Heale kaubamärgile annavad pangad laenu. Naerulugu “Seiklusjutte maalt” toetab Eesti Filmi Sihtasutus ainult poolega eelarvest. Kergelt saadavate pangalaenude ajastul 1995 tehti erarahaga ka “Jüri Rumm”, filmi toetasid Tallinna Karastusjoogid, Estimpex ja Moe piiritusetehas. Kuid eestlane ei toonud tollal seda vähest raha, mis tal käes, kinno, olgugi et kinopilet maksis siis ainult 16 krooni. Vana kinoskäimise harjumus oli kadunud, uus aga polnud veel peale kasvanud.

Pankurid tunnevad laenu andes rahvaliku kaubamärgi teist poolt. Selleks on kassa. Rahvalik kaup toob kinno rahva raha. Jõukuse kasvades kasvab vaba aeg, ellu tuleb head tuju.

Õnnelik inimene pole küll naljategemise sihtmärgiks sobiv persoon, aga komöödiate jaoks jagub veel naljakalt õnnetuid. Soome rahvalik koomik Spede Pasanen justkui tõestas, et igal rahval peab olema oma Nõmmik — mõtlen Sulevit. Uued Nõmmikud ja Pasanenid tegutsevad juba