Linna saab juhtida mitmel viisil. Kas laiseldes, lükates otsuseid edasi, vastutust kartes või teenides teatud ärimeeste kindlaid huvisid. Õigesti juhib aga see, kes suudab küsimusi lahendada, vaadata tulevikku ja mõelda linnakodanikele. Igal ühel peab olema Tallinnas hea elada. Aga mis ikkagi saab Harju tänavast lähiajal? Missugune puhke ja vabaaja koht sellest kujuneb?

2006. aasta veebruarikuus valminud skeemis on muinsuskaitse -, haljastus-, linnakujundus- jm spetsialistide ning linnakodanike ettepanekute kohaselt kavandatud rajada haljasala erinevat tüüpi väikestest aedadest, markeerides enne märtsipommitamist alal paiknenud kinnistud. Varemete müüride kahjustamise vältimiseks on planeeritud kasutada ainult konteinerhaljastust. Harju tänava haljasalale nähakse ette 1944. aasta märtsipommitamise mälestusmärk ja taastatakse ajalooline Nõelasilm Trepi tänava lõpus. Igal korralikul ning esinduslikul avalikul linna pargil peaks olema ka oma veesilm, pingid, et jalgu puhata või raamatut lugeda ning korralik valgustus. Talvise visioonina antud alale võiks kaaluda avaliku uisuväljakut.

Miks Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid soovivad, et sinna jääksid varemed. Kas see on nende teatud ärihuvi, et see ala hoonestada või soov linna arengut pidurada? Reformierakonnal oli võimalus, kandes abilinnapea vastutust planeeringute alal, üle viie aasta see küsimus lahendada, kui nad ainud soovinud oleks. Minu käest on mitme linnakodanikud viimastel nädalatel küsinud, et kas Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid tulevad järgmistel valimistel välja ühise nimekirjaga, mis kannab nimetust Varemeteerakond?

Vanalinn, nii nagu kogu linn vajab rohkem korrastatud ala avalikuks otstarbeks, õhku, päikest ja suurepäraseid vaateid. Seda kõike peab Harju tänav pakkuma selle aasta lõpust. Seniks aga veidi kannatust!