Olesja Katšanovskaja: Kasutage kunsti kui instrumenti enda ja maailma avastamiseks
Meie haridussüsteem on suunatud ratsionaalsusele – arendatakse verbaalseid ja numbrilisi oskusi, kuid vähem rõhku pannakse loovusele. Aga just selleks on kunstitunnid. Kunstitunnis õpivad lapsed kunstniku, ajastu ja teose kohta. Teooria kinnistamiseks on praktiline loovtöö, kus ühelt poolt väljenduvad laste teadmised ja teiselt poolt nende arvamused ja arusaamad. Selle käigus proovin ma panna neid mõtlema, selle üle, mis maalil toimub.
Kord viisin oma õpilased kunstitunni ajal Kumusse, kus oli välja pandud 19. ja 20. sajandi kunstile keskendunud ning 1972. aastal Saksamaal kokku pandud näituse Documenta 5 ekspositsioonist tehtud pildid, videod ja muu materjal. Tunni lõpus keskendusime Ameerika popkunsti esindajatele, kes oma kunsti põhiobjektidena kasutasid massitarbekaupu. Üheks sääraseks olid ka Miki Hiire koomiksid ja joonisfilmid ning sestap vaatlesime Claes Oldenburgi lähenemist Miki Hiire muuseumile, kus kujutati selle tegelase ja tema sõprade maailma.
Pärast Oldenburgi muuseumi palusin lastel koostada enda muuseum, lähtudes oma aja situatsioonidest ja probleemidest ning valima mingi neile huvipakkuva massitarbekauba, mida nad kasutavad või tunnevad. Näitusest inspireerituna joonistas üks õpilastest suhtlemismuuseumi. See oli mobiiltelefoni kujuline ning pildil oli kujutatud kõike, mis muuseumis leiduda võiks – eraldi saalid olid erinevate mobiiltelefonitootjate ajaloole, oli restoran „Menüü“ ja ka mobiilide remondipunkt.
Teisel näitusel vaatasime lastega aadlike paraadportreesid. Esiti olid nad rahutud, kuid aja jooksul laste käitumine muutus, kui nad said teada aadlike elu iseärasustest, nende riietest ja nende kandmisest tulenevast etiketist. Mida rohkem nad teada said, seda paremaks muutus nende rüht, muutus hääletoon. Teisisõnu mõisteti, mis peitus sõnade au ja väärikus taga ning selle info töötlemise järel muutsid nad oma käitumist. Aga kuigi esilagu toimus muutus käitumises, siis sellega harjudes muutub ju ka käitumine.
Kui me vaatame maali või joonistust, näeme seal teise inimese pildi ja mõtete kaudu teise inimese reaalsuse peegeldust. See on vajalik ja kasulik, kuna paljud inimesed kogevad samu emotsioone, olukordi või küsivad samu küsimusi. Näiteks armumise tunnet on Rene Magritte andnud edasi maaliga, kus suudlejate näod on kaetud – see sümboliseerib pimedat armastust. Seevastu Chagalli pani armastus aga lendama. Seega - kasutage kunsti kui instrumenti enda ja maailma avastamiseks.
