Alkoholijoobes inimene ei ole kaine mõistusega, tema otsused on ebaadekvaatsed ja ohuhinnang ei ole paigas. Sumedate suveõhtutega käivad ikka käsikäes grillimine ja vabaõhuüritused, rääkimata eestlaste suurest joomapühast jaanipäevast. Seltskonnad kogunevad erinevatesse paikadesse, sealhulgas ka veekogude äärde ja naudivad elu koos sõpradega.

Oluline on siin sõna „sõpradega“. Kes on tõeline sõber, see oskab juba aru saada, kui seltsimees on joobes ja julgeb teda tagasi hoida. Paraku lapse kombel lällutavad ja tuigerdavad peolised veega seotud ohtusid ei taju ning kui kaaslased neid lapsevanemate kombel ei takista ja veest eemale ei meelita, jääb üle loota ainult õnnele. Uppuv inimene enamasti häält ei tee ning appi ei hüüa, sest kogu tema jaks läheb enda vee peal hoidmisele ja köhimisele või sulgeb kõrikramp häälepaelad. Uputakse vaikides, kaldale jäänud seltskonna häälekõmina saatel.

Ega päästeameti reklaamkampaaniad pole kuskilt loosiga võetud ega niisama tehtud, vaid kõik on loodud just selle suure ja peamise probleemi ennetamiseks. Purjus inimesega võib vees juhtuda oluliselt rohkem kui kainega: alkoholi tarvitanu võib kiiresti väsida, tal võivad tekkida südamerütmihäired ja kiire jahtumine. Alkohol mõjutab olenevalt kogustest juba kuival maal keha motoorikat ja väikeaju ei fikseeri enam tasakaaluelundi signaale adekvaatselt. Vees on see sama reaktsioon aga veelgi ohtlikum, sest siis võib inimene ootamatult vett hingamisteedesse tõmmata. See omakorda kutsub esile momentaalse surmahirmu ja paanilise rapsimise, sest need on motoorsed refleksid, mida inimene mõtlemisega ei kontrolli.

Lisaks on vesi enamasti jahedam kui õhk. Külmas tõmbuvad inimese veresooned spasmi. Alkohol aga ajab veresooned laiaks, mis tähendab südamele järsku suurt koormust. See võib tekitada eluohtliku südamerütmi häire ning viia teadvusekaoni. Olenemata põhjusest, miks hapniku juurdepääs kopsudesse lõppeb, on tulemuseks ikkagi teadvusekaotus. Vees tähendab see kiiret uppumist.

Mõtlev inimene teeb ka sellest nüüd omad järeldused ja saab aru, et purjus peaga ei ole mõistlik ise vette minna ja ka oma purjus kaaslasi sinna lasta. Kas tõesti on vaja seda õppida kurval moel? Sel aastal tuleks rohkem mõelda oma ligimeste peale, hoida silmad ja kõrvad lahti. Olgem ise teadlikud ja oma seltskonna ohutuse andurid – kui näete kedagi alkoholijoobes vee poole minemas, hakake undama ja tehke ta elu võimatuks, kuid samas päästetuks!

Hoolige endast ja oma sõpradest ning vältige purjus peaga ujumist, et jaanipäev oleks kõigile rõõmupäev!