Ole, kes sa oled - lõpuks oled ikka ehitaja

Lugesin hiljuti, et tänavu sügisel alustas kutseõppes 490 õpilast rohkem kui mullu. Need olid inimesed, kes olid juba lõpetanud kesk- või kõrgkooli. Pärast põhikooli kutseõppesse minejakte arv oli vähenenud.

Enam ei ole populaarsed ehituse ja elektri valdkonnad. See on ilmselgelt kinnisvaramulli lõhkemise tagajärg. Paradoks seisneb selles, et ehitusmeestest on küll puudus, aga õppima seda minna ei taheta.

Vaja oleks ka IT-haridusega inimesi. Reaalained on aga keerulised ja paraku jätavad paljud õppuritest oma koolitee pooleli.

Paljud töötuks jäänud inimesed proovivad õnne eriala vahetamisel. Seda ei tehta aga eriala vahetamise ja ümberõppe teel, sest see kõik ju maksab, vaid ise lihtsalt ehitajaks hakates.

Tean ise, et paljudel elualadel kätt proovinud inimesed on lõpuks leidnud ennast ikka kas siis Eestis või Soomes ehitajatena. On kurb tõsiasi, et isegi Eesti ehitaja saab rohkem palka kui päästeteenistuja, õpetaja, sotsiaaltöötaja või tehasetööline.

Kehtib justkui tõsiasi, et ole, kes sa oled, lõpuks saab sust ikka ehitaja. Nagu 1990-ndatel automarkidega: oli, mis auto sul oli, lõpuks sõitsid ikka Opeliga.

Kui vaadata töökuulutusi, siis enamik neist otsib ikka töölisi ehitussektorisse. Miks siis ei võiks kohe õppida ehitajaks, kui kunagi läheb sul seda nagunii vaja - kas või siis, kui lased kellelgi endale maja ehitada ja tahad kontrollida, et töö ikka korralikult tehtud saab.

Ehtne näide on ju kodumaisest telesarjast "Kalevipojad", mis on tehtud elust enesest - sellest, kuidas ehitajaks õpitakse Soomes juba "ehitaja" olles.