Olavi Ruitlane: Paha küll, aga hea ka
Istugu nüüd vene lapsed ilma Kruuda-onu kommideta, rüübaku teed ja hammustagu barankasid kõrvale. Vene kombe kohaselt, lonksu võttes üht silma kinni pigistades. Et lusikas silma ei läheks. Me ei tahagi teie transiiti ega gaasi, nende vagunitega tuleb niikuinii liiga palju üleliigset jama kaasa. Peab eneseväärikuses järele andma… mis ei ole hea.
Ansip võiks Putinile lolli ettepaneku teha. Või Ilves. Tarka pole mõtet, tark mõte säälpool ei tööta. Üheskoos tagasi astuda. Putin saatkonnajama pärast ja Ansip või Ilves ükskõik mille pärast, fašismi eest näiteks. Samm tagasi — väike samm meile, suur samm inimkonnale.
Marodööritsemisega vahelejäänud tuleb aga ära kiibistada. Nagu koeri kiibistatakse. Sihuke kiip tuleb panna, mis kapo arvutisse iga natukese aja tagant signaale saadab ja ekraanile tiblade rajad joonistab. Või raadiosaatja kaela nagu raadiotoonekurgedele Jaagule ja Toonile. Siis on meil omad raadiotiblad — see on Euroopas sama eksklusiivne ning innovatiivne ja irjavatiivne nagu NASA kosmoseprogramm. Ilusad ja head venelased käivad ilma kiibita ja neid me armastame väga. Nii saame teada, kuidas tiblad paljunevad, kuhu nad munevad, mida nad munevad ja kes munad välja haub. Ja kes neid lõppude-lõpuks toidab.
Ning kui jama ja narrimine ei lõpe, siis võib pronkssõduri seitsmeks pisikeseks Putiniks umber valada. Toriseja, Viriseja, Munapea…. ja nii edasi!
Mulle enne politseinikud ei meeldinud, aga nüüd meeldivad nad mulle väga. Näitasid endid parimast küljest, pidasid vastu ja olid väga tublid. Ma võiks nüüd kas või naispolitseinikuga abielluda, isegi selle murtud jalaga katkise tütarlapsega, kui keegi teine ei tule. Ma oleksin ise kah abipolitseinikuks läinud, aga kahjuks olen ma korra kriminaalselt karistatud. Õnneks mitte marodöörluse, vaid roolijoodikluse pärast, mis ei ole kah küll kuidagimoodi kena.
Valitsus meeldis mulle kah, ainult Pihl ei sobinud ansamblisse. Kuidagi murtud moega näis. Savisaar oli seevastu nagu alati perfektne: võttis ööpoti ja valas endale pähe. Eesti inimesele annaks aga kümnepunktisüsteemis kümme punkti. Ühtne ja riigile lojaalne olemine tuli ilma proove tegematagi väga kenasti välja. Lambist. Sihukesed asjad on väga lahedad. Näete, kui palju väga häid asju viletsa mängu juures.
Mul on üks endine töökaaslane, üle seitsmekümnene vene mees, eluaeg parteilane, kommunist ja venemeelne olnud. On vist siiamaani, aga ei häiri, tore inimene on. Vestlesime paar päeva tagasi telefonitsi. Ainus, mis ta sündmuste kohta ütles, oli: vandaalitsemist ei õigusta miski. Mis laseb mul loota, et ehk ei ole lõhe haritud, mõtlevate vene inimeste ja eestlaste vahel siiski liiga laiaks rebitud. Ja mis näitab, et üldistuste tegemine on kohatu ja kõiki siinseid venelasi ühe lällava tatikarja pärast vihkama hakata mõtet ei ole.
Aga eks see pronksmees üks tundlik asi ole. Ühiskonna kliitor. Pärast ajalehtedes ilmunud vanu fotosid, kus näidati Tõnismäele matmist, ei usu ma eriti, et tegemist oli otseselt marodööride ja vägistajatega. Sellepärast, et kõik maeti kirstudega: sellel ajal oli kirstuga matmine suur privileeg. Kui kõik 20 miljonit Vene poole peal hukkunut oleksid endale kirstu saanud, siis oleks see väga kalliks läinud. Siis polnuks puujalgadega kangelasel Maresjeveil lennukit pe…e all ja poolakate “Neli tankisti ja koer” oleks vändatud ilma tankita.
Ansipil ei oleks kuidagimoodi õnnestunud Aljošat päevasel ajal sentimeetritki nihutada. Kujutan ette, et selleks tarvitsenuks veoautoga Lebedevist ja veel tuhandest teel lebavast protestijast üle sõita. Pronksmehe kiire äraviimine oli tark otsus, ja kui on protest, tuleb protestimise allikas likvideerida. Kommunistid õpetasid seda ise meile Romanovite perekonda hukates ja valgekaarti niimoodi ilma võitlemise mõtteta jättes. Tegelikult, kuna surmanuhtlus on meil keelatud, siis elab pronksmees edasi, võtab 9. mai hommikul pitsikese viina ja lööb ehk jalaga bajaani perrä paar taktigi. Eks näis.
