Paraku ei haihtu puud metsatööde puhul kääbastelt õhku, vaid pinnas pööratakse paratamatult segi. Lageraie järgne võsa pealetung viib hävitustöö lõpule. Võrumaa muinsus- ja looduskaitsjate “loogikat” järgides peaks seadus lubama lageraiet ka Metsakalmistul — mets on raieküps, puujuured “kahjustavad” haudu ja sadam asub ümber nurga. Ahnus saaks kiiresti ja efektiivselt rahuldatud.
ME NAERAME NEED OTSUSED VÄLJA NING TOETAME SETUDE SOOVI KAITSTA OMA MUISTISEID JA PÄRIMUST.
Kompromissiotsingutel pakkus OÜ Tavamets välja majanduskava, mille kohaselt mets võetaks maha kolmes järgus 15 aasta vältel. See variant üksnes halvendaks olukorda, sest rasked metsamasinad künnaksid kääpaid kolmel korral.
Vastuseks Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti arheoloogide, ajaloolaste ja Meremäe valla märgukirjadele tegi kultuuriminister Urmas Paet ettepaneku keskkonnaministrile Villu Reiljanile kõnesoleva maatüki ostmiseks kaitse eesmärgil. Me toetame seda algatust, ning ootame huviga hr Reiljani vastust.
Omandiõigus Eesti Vabariigis ei tohi tähendada rüüsteluba. Maaomand ei anna üksnes õigusi, vaid paneb peale vältimatuid kohustusi. Mets ei ole kändude küljes olevad palgid maaomaniku krundil, vaid elukeskkond, mille terviklikkusest sõltub nii maaomanike kui ka kõigi teiste elukvaliteet ja terve kogukonna jätkusuutlikkus.
Kaitset vajab kogu 45 000 ruutkilomeetrit meie elukeskkonda. Kui keegi võtab nõuks käituda nagu orkid ja uruk-haid Fangorni laantes, siis tuleb teda ka kohelda nagu orki või uruk-haid.
ME ÜMBRITSEME AHNED METSARÜÜSTAJAD NING LAGASTAMIST SEADUSTAVAD AMETNIKUD PÕLGUSE JA HALVAKSPANUGA. LOODUS JA JÄRELTULEVAD PÕLVED NEAVAD NEID.
Senised Eesti seadused on metsarüüstet kõigiti takka õhutanud. 2004. aasta jaanuaris vastuvõetud ja 2005. aasta jaanuaris rakenduv seaduseparandus sätestab raieloa saamise vältimatuks eelduseks metsamajanduskava olemasolu ning põhjendatuse. Paraku rakendub see seadus tegelikkuses ainult siis, kui avalik arvamus võtab vaevaks halvata eesti erametsakorralduses laiutava põhimõttelageduse ning korruptsiooni.
Lageraie ja teised kooslusi hävitavad majandusmeetodid peavad muutuma erandlikeks maa majandamise viisideks. Kaitsta, hoida ja majandada saab midagi ainult terviklikku kooslust silmas pidades. Liigirikkus ja loodusliku eluringe toimimisvõime Eesti metsas ei kuulu eraomanikele vaid see on eluruumi kõigi asukate ühisomand. Nii see oli, on ja jääb.
ME NÕUAME KÕIGILT METSAMAJANDUSEGA SEOTUD AMETKONDADELT KIIREID JA KONKREETSEID TEGUSID METSASEADUSE PARANDUSE RAKENDAMISEKS JÄRGMISEST AASTAST NING ARUANDLUST AVALIKKUSELE OMA TEGEVUSEST.
Pöördumisega saab liituda siin.
