Nutitelefonid: uus kurjamite sihtmärk
Vaadates tänapäeva arvutit ja võrreldes seda kümne aasta taguse masinaga, siis pilt on suhteliselt sarnane. Kasvanud on küll võimsus ja muutunud operatsioonisüsteem, kuid masin - mõned väiksemad uuendused välja arvata - on jäänud sisuliselt samaks. Tarkade telefonidega on aga lugu hoopis teine. Esimeste kohmakate nutitelefonidega võrreldes on tänaste aparaatide haldamine lausa lust. Tuhanded rakendused, muusika kuulamine, filmide vaatamine, pildistamine, filmimine, mängimine ja püsiv internetiühendus teevad nutitelefonid ihaldatud tarbevahendiks üha suurema hulga inimeste jaoks. Kui varem olid targad telefonid enamasti äriinimeste mängumaa, siis täna paeluvad need rahvahulki kõurikutest pensionärideni.
2007. aasta eelse nutitelefonimaailma turvaküsimusi iseloomustas väljend “turvalisus tänu tundmatusele” (ing.k security through obscurity). See tähendas, et kuna tarku telefone oli suhteliselt vähe, siis ei tasunud nende ründamine ennast ära. Tänaseks on aga nutitelefonide arv maailmas lähenemas miljardile ja neist on saanud kräkkerite jaoks ahvatlev tööpõld.
Nutitelefon võib pahavaraga pihta saada nii nakatunud ja pahatahtlike veebilehtede, SMSi, üle Bluetooth või WiFi ühenduse, kui ka pahavaraliste rakenduste kaudu. Möödunud aasta augustis püüti kinni esimene Androidi troojalane, teateid on erinevate rünnakute kohta iPhone vastu ja ametlikest rakendustepoodidest on kätte saadud mitu kurivaralist rakendust. Käesolev aasta tähendab, et vaatamata tarnijate tublile turvatööle on oma nutitelefonile tark paigaldada antiviirus.
Loomulikult aitab turvalisusele kaasa ka kasutaja mõistlik käitumine. Esimese kaitseliinina peaks telefonil olema seadistatud tugeva koodiga automaatne lukustus. Nii ei pääse teised lihtsalt telefoni kasutama ja kaotsimineku puhul on andmed kaitstud.
Võttes näiteks iPhone’i, siis võib telefoni lahtimuukimine (nn jailbreak) tunduda küll paljulubava väljavaatena, kuid Cydia rakenduste poes on võimalik pahavaraga palju kergemini pihta saada, kui ametliku App Store’i rakendustega. Samuti tasub oma telefoni tõmmata rakendusi, millest ollakse enne kuulnud või mille kohta leiab internetist korralikul hulgal infot - Androidi rakendustepoes saadi näiteks kätte üks pahavaraga nakatatud tundmatu nimega meediamängija. Samuti tasub vaadata rakenduste hinnanguid - kui rakendusel on ainult mõnikümmend allalaadimist ja seda on hinnatud ühe-kahe tärniga, siis võib rakenduse rahumeeli paigaldamata jätta.
Tähelepanu tuleb pöörata õngitsemisüritustele, ehk ei tasu kaasa minna igasuguste ei-tea-mida lubavate mobiilses sirvikus esitatavate pakkumistega.
WiFi või Bluetooth tasub aktiveerida ainult juhul, kui seda on hetkel vaja. Seadista kindlasti ka mobiilne andmeside – võõrastes võrkudes välisreisil olles andmeid vahetada on tavaliselt väga kulukas tegevus. Kui vahetad nn tavalise telefoni nutitelefoni vastu, siis vaata üle oma mobiilse andmeside hinnad ja tingimused, et esimene arve peale telefoni soetamist ebameeldiv üllatus poleks.
Telefonis ei tohiks avada tundmatuid e-kirju, eriti juhul kui see sisaldab lubadusi vormis seksikad tüdrukud või palju raha.
Kaasaegsed nutitelefonid võimaldavad seadmete kaughaldust, milles tuleks seadistada ka kaugkustutamine. Juhul kui telefon “läheb jalutama”, saab telefonist hävitada kogu info. Kasutajate e-kirjadest ja muudest andmetest võib kurikael lugeda välja väga palju olulist kasutaja töö- ja rahaelu puudutavat infot.
Nutitelefonide turg kasvab võrreldes tavaliste mobiiltelefonidega neli korda kiiremini ja tänavu müüakse esmakordselt mobiilseadmeid ehk nutitelefone ning tahvelarvuteid (mis on sisuliselt suured nutitelefonid) tavaraalidest enam. Mobiilseadmed on kurjamite tähelepanu keskmes ja koos mobiilseadmete ja -operatsioonisüsteemide tootajtega peab enese turvalisuse eest hea seisma ka targa telefoni kasutaja.
