Kui ma seda esmakordselt kuulsin, olin hämmingus. See on ju absurdne! Miks need arvud niisugused on? Miks siis muretekitajast ei loobuta? Raskete vigastuste vastu oleks ju seega väga kerge võidelda, kas mitte?

Arvestamata hetkel ühiskonna ning sõprade ja eakaaslaste survega, ei sunnita ühtegi inimest üldiselt alkoholi tarbima (ega liigtarbima). Ometi on alkohol populaarne, tuues endaga palju õnnetusi ja tragöödiat (kui mõelda sellele 60 protsendile). Paradoksaalsel kombel ei näita alkoholiäri languse tendentsi.

Lubage mulle nüüd väike naiivne mõtterännak.

Ma ei ole kunagi näinud, et inimesed mahla või piima kastide viisi ostaksid. See on ka loomulik, kuna janu saab kustutada tegelikult võrdlemisi väikese vedelikukoguse manustamisel. Kui liig palju juua, tekib kõhus pinge, mis ei ole mugav. Nii piirdume suhteliselt väikeste joogikogustega päevas. Kuid on midagi, mida ikka ja taas näen: alkohoolseid jooke ostetakse pea alati hulgi. Olen hetkeks naiivne ja küsin: miks? Mida inimesed nende suurte kogustega peale hakkavad?

Janu kustutamise variant jääb ära. Selleks ei ole vaja nii suuri koguseid. Tundub, et ka maitse langeb ära, kuna üldiselt ei ole mulle jäänud muljet, et kellelegi alkohol väga maitseks (räägitakse muidugi heamaitselistest veinidest, kuid on raske ette kujutada, et viinamarjamaitseline vein võib olla parema maitsega naturaalsest viinamarjamahlast). Uba peab olema milleski muus. Vägijookide mõjus!

Teatava koguse alkoholi tarbimine aitavat käituda vabalt, unustada pinged ja probleemid, tunda mingit erilist ebamaist tunnet jne.

Tagasi järelduse juurde, millest alguses rääkisin: see on minu meelest absurdne! Mõelge järgnevatele faktidele:

  • alkoholitarbimine (võib-olla enamjaolt liigtarbimine, kuid kas ähmastunud meeltega inimene on võimeline seda piiri määratlema) põhjustab õnnetusi ja vägivalda;
  • alkoholitarbimine kahjustab tervist (näiteks veinimaal Ungaris on suremus maksatsirroosi 100 000 mehe kohta 20 korda kõrgem kui alkoholi piiratud kättesaadavusega Norras ja Rootsis);
  • alkoholitarbimine võib muuta muidu täiesti seadusekuuleka inimese hetkega kurjategijaks (roolijoodikud, alkoholi mõju all vägivallatsejad jne);
  • alkoholitarbimisest tulenevale lühiajalisele õndsusetundele järgneb ebameeldivuse tunne (pohmelus, mida teaduslikus keeles nimetatakse alkoholimürgitusest tunnistavaks järelvaevuseks), süütunne (enese võimaliku häbistamise või sooritatud “vägitegude” pärast), masendus jne.
Miks siis ometi on alkoholitarbimine nii laialdane? Kas
homo sapiens
polegi eriti
sapiens
? Või aitabki selle tõeni Horatiuse meelest vein meid tuua?
In vino veritas?!

Kas see olukord ei tundu loogikavastane? Absurdne?

Ja veel: kas sa nõustud järgmises: inimkond elaks ilma alkoholita õnnelikumat ja paremat elu?

Meie poliitilisel maastikul teeb ilma üks uus põhimõte: nulltolerants. Vast peaks see siis kuritegevuse vastu võitlemisel puudutama ka senist väga liberaalset alkoholipoliitikat. Loodame nii!