NORRA ASESAADIK: Terror ei muuda Norra ühiskonda
Kõigepealt tahaksin ma väljendada oma kaastunnet ja öelda, et mul on väga kahju, et peame kohtuma sellisel põhjusel. Milline meeleolu Norras praegu, nädal pärast terrorit valitseb?
Ma soovin avaldada südamlikku tänu selle kaastunde, soojuse ning toetuse eest, mida me oleme selle rahvusliku tragöödia järel saanud nii Eesti võimudelt kui rahvalt.
Praeguseks on politsei ja sõjavägi kindlustanud kõik kõrgendatud riskiga hooned ja institutsioonid. Olukord Oslo kesklinnas ei ole enam ebakindel ning inimestel ei soovitata seda piirkonda ka enam vältida. Nagu te olete Norra ajakirjandusest näinud, norralased on nüüd uuesti tänavatel — lillede ja küünaldega.
Kuidas üks oma rahumeelsuse poolest tuntud rahvas ja riik on üldse võimeline sellise kohutava kogemusega toime tulema?
Kulunud nädala prioriteet on olnud vigastatute ning lähedasi kaotanud inimeste eest hoolitsemine. Sellega on tegelenud kogu Norra ühiskond tervikuna — nagu ajakirjandusest näha, valitseb meil tohutu toetuse- ning kaastundelaine. Nagu meie peaminister ütles: „Me lohutame üksteist, me räägime üksteisega ning hoiame kokku. Me ei lase end nendest rünnakutest heidutada. Selliste tegude eesmärk on hirmu ja paanika levitamine ning me ei lase sellel sündida.“
Kas toimunu mõjutab mingil moel ka Norra välis- või sisepoliitikat?
Norra on alati toetanud põhimõtet, et demokraatlikud väärtused, seadused, sõnavabadus ning inimõigused saavad võitu ekstremismist ning sallimatusest. Rünnakud ei muuda meie poliitikat ega meie demokraatia isekoomu. Norra peab endiselt kinni oma põhiväärtustest ning seisab nende eest ka rahvusvaheliselt. Ründaja soovis muuta meie ühiskonda ning meie demokraatiat. See ei lähe läbi.
Ka teie peaministri esimene reaktsioon juhtunule oli „rohkem demokraatiat!“ Viimased uudised räägivad siiski sellest, et valitsus eraldab politseile rohkem raha ning suurendab kontrolli riigis. Kas selles väike vastuolu ei ole?
On liiga vara öelda, millised on selle tragöödia õppetunnid meie julgeoleku seisukohalt, kuid Norra ühiskond püsib selgelt endine. Julgeoleku tase on viimaste aastate jooksul tõusnud Norras nii või teisiti ning nii Norra kui teiste riikide jaoks keskendumine julgeolekuküsimustele ka tulevikus oluline teema.
Eri maade natsionalistid ning paremäärmuslased on olnud pahased selle peale, et Anders Breiviki mõttemaailma on avalikkuses kohati võrdsustatud nende vaadetega. Kas äärmuslased, eriti erinevad vihagrupid, on moraalselt kaasvastutavad tema tegude eest?
Politsei on välja selgitanud, et see terror on ühe mehe poolt korraldatud ning politsei ei ole seni sidunud kahtlustatavat ühegi organiseeritud paremäärmuslaste rühmitusega. Sellele küsimusele vastamine ongi tegelikult politsei asi.
Kas Põhjamaades tuleks vihagruppe varasemast tõhusamalt kontrollima hakata?
Norra kaitsepolitsei hinnangul ei kujuta paremäärmuslased hetkel Norra ühiskonnale tõsist ohtu. Tuleb meeles pidada, et Norra on üks maailma vähema kuritegevusega riikidest. Meie ühiskond on turvaline ning me hoolitseme selle eest, et see püsib sellisena.
