Nool: Valmistasin kõigile pettumuse

Vaatamata sellele, et täna on kümnevõistluse teine päev, pole kolme sportlasega kahepäevast võistlust alustanud eestlastel selles võistluses enam erilisi lootusi.

Erki Nool võistleb endale ebatavaliselt esikuuiku koha pärast, Indrek Turi võistleb palaviku ja nõrkusega ning Kristjan Rahu enam ei võistle.

Nool oli avapäeva järel enda suhtes halastamatult rahulolematu: “Ma arvan, et olen kõigile, kes mulle kaasa elasid pettumuse valmistanud. Kõige rohkem iseendale. Ma ei oskagi öelda, miks nii läks. Olen nagu noorsportlane, et ei tea, miks ma teen niimoodi.

Ometi tulin siia väga heas vormis. Igati heas vormis. Itaalias tegime trenni koos juunioride maailmameistriga sprindis ning startides võitsin teda. Ka jõunäitajad on head.

Üldfüüsiliselt on väga raske võistlus. Seda on näha ka kõigi tulemustest. Raske oli alustada kõrgushüpet, kohutavalt kaua ootasin oma hüppeid, nii kaua pole kunagi oodanud. See pole muidugi vabandus. Samas on OMi B-norm lastud nii madalale, mistõttu on olümpial ka ka 40 meest. Mõned päris naljamehed ka. Kõik see mõjutab.

Küsimus:
Läbi võistluste on sind iseloomustanud see, et elad oma võistlemisele agressiivselt kaasa. Vahel jääb kõrvalt mulje, et kütad nagu end üles. Täna me seda stiili ei näe. Millest selline muutus? On see teadlik või mitteteadlik?

“Kindlasti mitteteadlik.”

Kas tajud seda muutust ise ka?

“Mingil määral ikka. Atlantas 1996 oli kõrgushüppes sama situatsioon, kus olin 1.91-l kolmandal otsustaval katsel. Siis tegin oma elu parima hüppe, tulin matilt ära, käekarvad olid erutusest püsti. Tänane on arusaamatu. Ei uskunud, et jooksen neljasada täna niimoodi. Täitsa ebareaalne, ebarahuldav, ebaloomulik.

Kui aus olla, siis kõrgushüpe oli katastroof ning 400m jooks polnud sellest parem.”

Erki kommentaarid aladele:
Kuulitõukes tundsin viimasel katsel, et jalg läks vastu pakku ja arvasin, et on üleastumine ning ei teinud katset korralikult lõpuni, kuid kohtunik ei pannud seda viga üldse tähele. Kahju, et sellise tõuke tulemus osutus parimaks.

Kõrgushüppes tuli piinlik tulemus. Viimasel katsel tundsin, et olen juba üle ja tõmbasin puusa alla ning nii see latt maha tuligi.

400m jooksus andis tunda kaugushüppes seljale antud pauk, mis lõi tagareide ning see ei lasknud jooksus oma tavapärase viimase tugeva 100m asemel jalga nii vabalt välja sirutada. Lihtsalt ei jaksanud joosta. Viimati jooksin nii 1992 aastal. Mul on häbi.

Samas arvan, et kui ma osalen oma viimastel olümpiamängudel, siis ma emotsioonide pärast ehk seetõttu, et tulemus ei vasta soovitule, kõrvale ka ei astu.

“Üritan homme teha nii hästi kui suudan, eriti neid alasid, mida olen viimasel ajal harjutanud. Tõkkejooks oli mul vahepeale kadunud ala, kuid viimase kahe nädala jooksul sain tehnika hästi korda. Ketas on korras. Ka teivashüppe üle ei saa nuriseda.

Sebrle võidus pole Noole sõnul kahtlust. “Karpov talle vastu ei saa. Pronksi pärast läheb rebimiseks,” kommenteeris Nool.

Indrek Turi võistles kõhulahtisuse ning palavikuga, mis röövisid jaksu. Seetõttu pidi ta ka valuvaigistide abi kasutama. Indreku enda sõnul võis sellise seisundiga 100m ja kõrgusega isegi rahule jääda. Kuulis jälle jäi proovikatse parimaks. Tuleb loota, et öö tõi jaksu juurde ning tänane päev on helgem.

Kristjan Rahnu õhtupoolsetele aladele enam välja ei ilmunud. Ilmselt näitas kuulitõuge mehele, et ilma motivatsioonita on raske heade tulemustega jätkata.