Nijazi Gadzijev: Aserbaidžaan on oma regiooni kõige kiiremini arenev riik

 (22)
Nijazi Gadzijev: Aserbaidžaan on oma regiooni kõige kiiremini arenev riik
Foto: Andres Putting

Mul on väga kahju, et Delfi avaldab Aserbaidžaanist tasakaalustamata lugusid, nagu Delfi juhtkiri "Bakuu pargi varjatud küljed“. Loomulikult, Eestis on sõnavabadus, aga ilus see Delfi juhtkiri ei olnud. Nojah, võibolla me loobume ise ideest rajada Bakuu park Tallinnasse! Aga kindlasti ehitame me Tallinna pargi Bakuusse!

Kes unustab mineviku, sellel pole tulevikku. 1988. aastal olid aserbaidžaanlased Eestis kõige raskematel aegadel koos eestlastega. Paljud minu kaasmaalased said Eesti kodakondsuse Eesti Kodanike Komitee toetamise läbi. 1989-1990 organiseerisid aserid jahu, suhkru ja kütuse toomist Eestisse. 1991. aasta augustis kaitsesin mina koos oma kogukonna liikmetega Tallinna Teletorni. Muide, kas teate, kes oli esimene inimene, kes 1988. aastal heiskas Eesti lipu Narvas?

Eestlased elasid Aserbaidžaanis varem kui aserid Eestis. Nad oli teretulnud ja jõudsid veel mitme tuhande kuldrublaga toetada noort Eesti Vabariiki. Ka täna elavad nende järeltulijad Bakuus. Nad elavad oma kodus.

Juhtkirjas kinnitatakse, et Aserbaidžaanis, mis on Euroopa Nõukogu liige, pole sõnavabadust, ja ei austata inimõigusi. Aga kui see nii oleks, siis poleks Aserbaidžaan saanud kuidagi olla Euroopa Nõukogu liige ja võimatu oleks ka assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga. Aserbaidžaan on ÜRO Julgeolekunõukogu (ajutine) liige, samas kui Eesti alles tahab selleks saada.

Seotud lood:

Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watchile viidates võimude poliitilisest kättemaksust rääkimine on tore, aga selle kõrval tuleb rääkida ka 20 protsendist Aserbaidžaani territooriumist, mille on okupeerinud Armeenia. Selle tulemusel on üle miljoni aserbaidžaanlase nüüd põgenikud.

Mis puutub juhtkirjas viidatud poliitvangidesse, kelle seas olla väidetavalt ajakirjanikke ja blogijaid, siis tegelikult on tegemist Aserbaidžaanis kinni püütud kohalike Herman Simmidega. Spioon jääb spiooniks ja pole tähtis, kas nad saavad oma toetuse Armeeniast, Venemaalt või Iraanist.

Hoolimata juhtkirja väitest, et praegune president võib kandideerida ametisse ka kolmandat või neljandat korda, on aserid oma presidendiga riigi kiire majandusliku arengu tõttu rahul. Bakuu on kiirelt muutumas teiseks Dubaiks ja on rõõmustav, et Eesti annab siin oma panuse infotehnoloogia vallas, aidates nii kaasa nii Aserbaidžaani majandusarengule kui ka demokraatia edendamisele.

Lisaks juba toimunud Eurovisionile ja Maailma majandusfoorumile, sai hiljuti Bakuus kokku Madridi klubi, mis ühendab maailma endisi riigipäid. 2015. aastal toimuvad just Aserbaidžaanis esimesed Euroopa Olümpiamängud… teisisõnu on Bakuu kuum koht kogu maailma eliidi jaoks.

Täna toimub konverents, mis on pühendatud Aserbaidžaani riigi Euroopasse integreerimist alustanud president Heydar Alijevi 90. sünnipäevale. Tänu temale saab Euroopa naftat ja gaasi ning varsti ka Aasiat ja Euroopat ühendava raudtee.

Aserbaidžaan on täna tugev ja iseseisev riik, mis ei vaja tänu oma rikkustele ja inimestele kellegi teise abi. Ma usun, et üks juhtkiri ei saa mingit kahju teha Eesti ja Aserbaidžaani rahvaste rohkem kui 150 aastat kestnud suhetele.