Nii lihtne see ongi
Igaüks teab, mis on kodu ja mida see talle tähendab. Kodu võib esmalt olla inim- ja omandisuhete kohaselt ajas ja ruumis fikseeritud füüsiline realiteet seadusliku aluse ja sissekirjutusega. Ent kodul on ka sotsiaalkultuuriline ja vaimne tähendus − inimene on sisse kirjutatud ja elab oma kodurahva südame „soojas päiksepoolses toas”, nagu öeldakse laulus.
Sissekirjutust on peetud sotsialismiaegseks jäänukiks. Kellel on vaid üksainus kodu, on rõõmuga nõus end sinna sisse kirjutama, et kodu oleks tema kindlus ja rekreatiivne tagala. Sissekirjutuse vastu olid uusrikkurid, kes ei osanud otsusta¬da, kuhu end oma paljudest Maarja-maa majadest Marbella luksusvilladeni sisse kirjutada. Vastu olid ka retsidivistid, keda aeg-ajalt tuli vanglasse öömajale ja toidule võtta. Pole oluline, mida võiksid arvata kodu¬tud. Lastekodu, koolkodu ja hool(d)ekodu on päris kodu puudumisel vajalikud. Jõulud tulevad neissegi rõõmu pakkuma või meelt lahutama. Kool on lastele alati olnud ja on nüüdki teine kodu.
Kapitalismi ja turumajanduse taastamise voluntaristlikud reformid muutsid kümned tuhanded maatööd oskavad ja soovivad inimesed oma kuldses kodukotuses ülearuseks. Peagi hakati ülearuseid poolearusteks pidama, sest nad polnud suutelised kallist kodu maha jätma. Kes suutis, lahkus alaliselt linna või välismaale, sealjuures mitte kulda ja kalliskive otsima, vaid tööd ja leiba taotlema, mõnikord ka paremat haridust nõutama. Töökoht andis võimaluse maakodu säilitada.
Kodutunne kutsub jõuluks koju ja see pole üksnes komme. See on toetatud ka kristlikule usutunnistusele, soodustatud seadusesätete alusel tööst vaba jõulunädala või -vaheajaga, on seotud põhjapiirkonna päevapikkuse, ilmastiku muutuste režiimi ja kalendrilise aastavahetusega, ühtviisi oodatud ja heaks kiidetud pea kõigi rahvakihtide poolt puruvaestest pururikasteni. Kõigile lisati jõuluajaks eesliide „jõulu-”: jõulurahu ja -rõõm, jõulutervitus ja -laulud, jõuluõhtu ja -öö, jõulukuusk ja -küünlad, jõuluvana ja -kingitused, jõuluvorstid ja -õlu...
Esimese maailmasõja ajal tuli ette, et jõulude ajal seisati aktiivne lahingutegevus. Kirjeldatud on isegi juhtumit, kus vaenutsevate poolte kaevikutes saadi lühiajaliselt kokku ühiseks jõulupeoks. Velikije Luki all toimunud lahingutes katkestasid lahinguvälja ajutise öise vaikuse Saksa poole jõululaulud koos valjuhääldajatest hüütud kutsega: „Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhu täis ja jõuluks koju.”
