"Aasta pärast saabub juba soliidne vanus, kus saab olla ja ka peab olema tänasest veelgi väärikam, aga ka täiskasvanulikum," lisas Nestor.

"Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse? Tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik saja-aastane või sajanditevanune, kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena.

Ma olen kindel, et ei kao meist ka tulevikus kuskile selline nooruslik ja otsiv vaim. Avatus ja soov ikka ja jälle seda riiki luua ja kasvatada. Edasi minna ja mitte sulguda. Elada mitte ainult iseendale ja oma perele, vaid soovida parimat ka oma sõpradele ja naabritele, töökaaslastele ja üldse kõigile, kes seda maad omaks peavad või lihtsalt austavad. Meie kõigi ühine Eesti on see maa, kus me saame olla vabad ja õnnelikud," märkis riigikogu esimees.

"Ma loodan, et noorem põlvkond ei pahanda, aga mu järgmised sõnad on eriti mõeldud meile, kes me olime sunnitud elama ka ajal, millal vabast Eesti riigist sai vaid unistada. Mul läks tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus Eesti kõige ilusama saare ühe põhikooli kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla. Meie, täiskasvanud, oskame ju olla ka vaoshoitud ja viksid-viisakad. Lapsed aga on oma vastustes siirad ja vahetud. Teinekord ka naljakad, teate ju küll. Tegelikult tahaks iga vastuse peale käsi plaksutada. Seal üks tüdruk vastab küsimusele – mis talle Eestis meeldib – nii: „Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks.“ Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile, vanematele, öelda saab.

Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada."