NATO sõjaväejuhid peavad operatsiooni senist kulgu õnnestunuks. Suur osa linnast on liitlaste kontrolli all, kuid Talibani võitlejad on erinevatesse kohtadesse peitu pugenud ning teevad üksikrünnakuid. Samuti kasutavad nad vastaste edasiliikumise peatamiseks rohkelt miine ja isetehtud lõhkeseadeldisi, mida siis NATO sõdurid peavad koerte ja metalliotsijatega üles leidma, vahendavad YLE ja BBC.

Kohalikud elanikud aitavad samuti lõhkelaenguid üles leida. Hõimujuhid on andnud NATO ja valitsusvägede operatsioonile oma toetuse ning loodavad, et Talibani minemajamine toob piirkonda rahu. Samas kardavad nad, et liitlased jätavad nad pärast operatsiooni taas mässuliste meelevalda.

Suurimas operatsioonis pärast 2001. aastat osaleb umbes 15 000 sõdurit USAst, Suurbritanniast, Taanist, Eestist ja Kanadast. Samuti on kaasatud Afganistani valitsusväed.

NATO suuroperatsioon Helmandi provintsis võib kesta isegi kuu aega. Lõuna-Afganistanis USA merejalaväelasi juhtiva brigaadikindrali Larry Nicholsoni sõnul võtab Marjahi linna täielikult kontrolli alla saamine nädalaid.

NATO andmetel on liitlaste poolel langenud kolm sõdurit — üks ameeriklane, üks britt ning ühe langenu kodakondsuse kohta pole veel andmeid avalikustatud. Surmajuhtumid leidsid aset plahvatuste ja tulevahetuse käigus. Talibani poolel on langenuid esialgsetel andmetel 27.

Samuti sai surma 12 tsiviilisikut, kui kaks NATO raketti oma sihtmärgist kõrvale kaldusid. NATO vägede ülemjuhataja kindral Stanley McChrystal esitas Afganistani president Hamid Karzaile vabanduse ja kaastundeavalduse. ÜRO andmetel on linnast võitluste eest põgenenud umbes 900 perekonda. NATO jaoks on see suur tagasilöök, sest tsiviilohvrid võivad ekspertide hinnangul kallutada elanikkonda mässulisi toetama.