Narkouimas noorsõdurid

Kui juba iga neljas eliitväeosa ajateenija on narkojoobes, siis pole vaja just teab kui suurt kujutlusvõimet, et taibata, kui suur on narkoprobleem Eesti noorsoo seas laiemalt.

Aastast aastasse võime ajakirjandusest lugeda, kui kehv on kutsealuste tervis. Selle aasta andmete kohaselt oli vaid veerand kutsealustest teenistuseks täielikult kõlblikud. Aastail 2006-2007 osutus tegevteenistuskõlblikeks isegi pisut vähem kui veerand arstliku komisjoni läbinud kutsealustest.

Politsei korraldatud narkotest Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis aga näitab noori ajateenijaid hoopis uues valguses: igal neljandal tuvastati narkopohmell. Need noormehed on ometi aga kõik testid läbinud ning teenistuskõlblikuks tunnistatud.

Selline asjaseis tekitab mitu küsimust: Esiteks, miks on ajateenijatel üldse narkootikumide tarvitamise võimalus. Järelikult on kord väeosas talumatult vilets, mis tähendab, et pataljoni juhtimine ei kannata kriitikat ning mõni mees peaks oma ameti maha panema.

Teiseks, kuidas uimastite tarvitajad üldse ajateenijateks saavad. Järelikult ei õigusta senine kutsealuste tervisekontroll end kuigivõrd, kui see narkomaane välja ei sõelu. Noorsõdurite püssi alla kutsumise tingimused vajavad ülevaatamist.

Kolmandaks, kes üldse vajaduse ja ohu korral riiki kaitseb, kui eliitväeosa ajateenijatest neljandik on pilves. Pole ju suurt vahet, kas tegu oli ühekordse proovimisega või mitmendaga. Narkouimas mees relvaga on ohtlik nii iseendale, teistele kui ka kogu riigile.