Eestis on ligi 13 900 süstivat uimastisõltlast, enamik on alla 25aastased. Arvutused näitavad, et ühes kuus kulutatakse süstitavate uimastite hankimiseks kokku ligikaudu 176 miljonit krooni, see teeb aastas rohkem kui kaks miljardit. Neis jahmatavates numbrites ei kajastu uimastid, mida tarbitakse muul viisil, nagu näiteks kanep,
ecstasy
või kokaiin, teatab projektijuht Ann Virkus.

Samas on üksnes vähesed sõltlased alustanud narkootikumide tarbimist süstimisest. Kampaania ülesanne on neid masendavaid arve vähendada ning suurendada nende noorte hulka, kes jätavad esimese sammu astumata.

Sageli ei arvestata uimastipruukimise võimalike tagajärgedega. Arvatakse, et nn peonarkootikumid (näiteks amfetamiin, ecstasy, GHB jne) ja kanep ei tee mõõdukal pruukimisel kurja ega tekita sõltuvust. Ei mõelda sellele, et ka uimastite ühekordsel proovimisel võivad olla väga rasked tagajärjed.

Kampaania eesmärk on ilustamata näidata, milleni võib viia uimastite juhuslik tarbimine. Pildikeel on jõuline ja mõtlemapanev ning kasutatud visuaalid üksnes peegeldavad tegelikkust.

Ka sel aastal suunatakse noored veebilehele www.narko.ee , sest asjatundlikkus uimasteid puudutavates küsimustes on tõhus kaitse nende tarbimise vastu.

Kampaania viiakse läbi kolmes Eesti piirkonnas: Tallinnas, Ida-Virumaal ning Tartus. Lisaks välimeediale ja telekanalitele jõuab see ka koolidesse, ühistransporti ja Internetti.