Jüri Adams
(
korter üüritud elukaaslaselt
): “Ma ei leia, et tegu oleks millegi sobimatuga. Üürimine algas tunduvalt varem, muu lähenemine tuli hiljem. Tegu ei ole ka ühes korteris elamise ja selle üürimisega.”

Ülo Tootsen (elamispind üüritud õelt): “Mul on köögi kasutamise õigus, vanni kasutamise õigus, telefoni kasutamise õigus, televiisori vaatamise õigus. Mul on võimalus omaette olla, töötada segamatult. Kokkuleppeliselt tehakse mulle ka hommikukohvi selle raha eest. Ma ei leia, et seda oleks palju. Elan seal täiesti puhta südamega ja kavatsen ka edasi elada. Ma ei näe lepingu lõpetamiseks ühtki põhjust, ei moraalset ega seaduslikku.”

Peeter Olesk (elamispind üüritud õelt): “Tasuta lõunaid pole.” — “Kasutan selles korteris voodit, vannituba, WCd, kööki, ja kõik. Seal korteris elabki tegelikult minu õde. Mina elan Tartus. Ma viibin korteris, kus minu õde elab, siis, kui olen Tallinnas.” — “Ebaeetiline? Sugulus ei puutu siin asjasse. Miks ma peaksin loobuma kompensatsioonist, mida mina niikuinii ei saa? Ega ta mulle seda korterit ei üüri — ma magan seal. Minu õega on sõlmitud üürileping ja kõik. Ma ei näe selles mitte midagi imelikku. Miks peaksin loobuma eluruumikompensatsioonist, kui ma tean, kuhu see raha läheb?”

Tiit Tammsaar (selgitab, miks naabrid pole teda üüritud korteris näinud): “…ma liigun pimedas. Tulen hilja ja lähen vara.” — “Vahel käib tütar külas ja vahel poeg. Nii pojal kui minul on võtmed. Poeg käib seal ainult vahel koos tütrega lõunat söömas. Tütar aitab mul riideid kasida ja teeb voodi ära, kui isa koju tuleb.” — “ Meil on selline segaabielu. Kord elavad nad ühes, kord teises kohas. Kuid ma ütlen veel kord, et nad ei ela seal. Poeg praegu müüb oma korterit ja ilmselt tõesti peab tulema minu kaela peale.”

Jaan J. Lepik (elamispind üüritud tuttavalt): “Oma Tallinna elu jooksul, kui elasin Kaarli koguduse üürikorteris, maksin pool aastat üüri, sest ei teadnud kompensatsioonist midagi. Kuna nüüd elan täie ihuga Hiiumaal, pean normaalseks, et inimesel, kes tuleb väljastpoolt, oleks koht, kuhu pea panna. Mul on väike laps ka, kuhu ma naise ja lapse toon.”

Äkki meenub Teile veel mõni kahe silma vahele jäänud naljakas eneseõigustus.