Naise pihtimus: minust huvituvad ainult nooremad mehed
Minu suuremad armumised elus on olnud endast vanematesse meestesse. Olen olnud väga kiindunud, kuid ei ole saanud kunagi vastuarmastust, olen neid mehi ilmselt külmaks jätnud ja nad pole minus midagi näinud, mis neid vaimustaks.
Oleksin mitmel korral heal meelel suhte loonud, kui teine pool oleks huvitatud olnud, kuid paraku olen pidanud leppima sellega, et ma ei suuda endavanustes meestes huvi tekitada. Mitte siirast huvi.
Ebasiirast huvi on tulnud endavanustelt ja vanemateltki. On olnud lastega mehi ja lastetuid, kuid nende huvi ei ole kunagi olnud siiras. Kuidas ma seda tean? Alati on ilmnenud üsnagi ruttu, et nende huvi on mängida ja rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Olen alati sellistel puhkudel kõrvale astunud ning nad on mu elust kadunud. Keegi neist ei ole viitsinud enam suhelda, kui näevad, et seksi ei saa.
Esimene tõeline armumine tuli üle pika aja noormehelt, kes oli minust 10 aastat noorem. Siiski sai kaine mõistus võitu ja ta otsustas, et meie vahel ei tuleks midagi välja. Sellegipoolest pean tunnistama, et meenutan temaga suhtlemist ainult positiivsete sõnadega: siirad tunded, ei mingeid füüsilisi lähenemiskatseid ega manipuleerimist. Siiras huvi.
Noored mehed on oma mõtlemises sageli naise suhtes palju puhtamad ja nende kiindumine on siiram. Vanemad mehed, kel suhted seljataga, muutuvad kibestunuks või sarkastiliseks. Paljud neist on väga kahtlustavad ja paranoilised, samuti sageli tiirased ning kohtlevad naist kui lihatükki. Juba nende silmavaade ei ole puhas ning võtted, mida nad kasutavad, pole puhtad.
Kui mees on naiselt haiget saanud, ei ole ta sageli terveks suhteks üldse valmis. Veri aga vemmeldab ja seksi ikka tahaks, nii tekibki hulk mehi, kes siivutu pilguga ringi käivad, otsides ohvrit. Mind sellised mehed aga pigem peletavad, sest ma ootan meestelt siirast armastust, mitte ei taha olla ohver keda jahitakse ja siis maha jäetakse.
Ma ei halvusta teise ringi mehi, aga iga naine tahab olla oma mehe ainus ja suur armastus. Ma ilmselt suudaksin leppida ka lastega mehega, kuid minu jaoks on oluline, et ta süda kuuluks mulle. Paraku ei ole ka mehed sageli oma eelmisest suhetest õppinud ja põhjus, miks eelmise naisega on lahku mindud, on alles. Teinekord ollakse veel endisesse kaasasse kiindunud. Selliste meestega suhte loomine võib olla väga raske kogemus terveks ülejäänud kooseluks.
Mida vanemaks saan, seda vähemaks jääb minuvanuseid vabu mehi. Ja kui aus olla: mehed, kes 30selt on ikka vabad, on sageli kahjuks veidrikud. Juba pikk üksiolek muudab inimest. Tunnen ka ise, et mida vanemaks saan, seda raskem on mul kohaneda uute olukordade ja inimestega. Jäiga ja järeleandmatu inimesega oleks mul raske suhet luua, kuna iseloom on iga aastaga järjest enam paigas ja asju, mida enam muuta ei tahaks, tuleb juurde. Loomulikult eeldab iga kooselu kompromisse, kuid mehed on omavanuste naistega võrreldes enamasti veel järeleandmatumad.
Siiski, omavanune mees oleks ideaal minu jaoks, kuid selliseid tõesti ei ole. Mitte selliseid, kes oleks suutnud oma südame vaba ja lõhkumatuna hoida ning suudaks mind siiralt ja kogu südamest armastada. Minu vanuste meeste elud on täis segadust ja südamed agasid. Enamasti.
Mul on hea meel, et mul on vähemalt teoreetiliselt võimalus luua suhe endast kümme aastat noorema mehega, kes ei ole end ära lörtsinud seiklustega. Mina seda ju ei ole, pigem ootan siiani oma elu suurt ja tõelist armastust.
