Naftafirmad eitavad oma seotust hüljeste hukkumisega

Ehkki Kasahhi keskkonnakaitsjad ja teadlased väidavad, et hüljeste hukk on seotud tööstusliku mürgistusega, keelduvad kaks peamist suurt Kaspial tegutsevat naftakompaniid oma süüd tunnistamast.

Keskkonnakaitsja Galina Tshernova sõnul tõestasid Astrahani teadlased, et hüljeste massiline hukkumine Kaspias on seotud mürgistusega - näiteks kaadmiumi ja elavhõbeda kontsentratsioon oli 17 korda kõrgem lubatust. Keskkonnakaitjate arvates võib kanda kõrges kontsentratsioonis süüdi firma Tengizchevroil, kes lekitas aprillis korduvalt toorgaasi.

Tengizchevroili gruppi kuuluva Kazakoili esindaja Nurlan Balgimbajev keeldub kategooriliselt hüljeste surma seostamist nende firmaga. Kazakoili kinnitusel ei reostaks nad keskkonda, kuna piirkonnas elavad ja töötavad inimesed. Samas on teada, et kompanii ületas varem jäätmelimiite kehva tehnilise varustatuse tõttu.

Nafta tootmisega tegelevasse Tengizchevroili gruppi kuuluvad USA firmad Chevron (50%) ja Exxon Mobil (25%), Kazakhoil (20%) ning Venemaa Lukoili ja USA tootja ARCO ühisettevõte (5%).

Teise suurfirma – OKIOC – tegeleb geoloogiliste uuringutega uute naftamaardlate leidmiseks. Firma ühendab erinevad tootjad: Philips Petroleum, Exxon Mobil, BP Amoco, Royal Duch/Shell, BG plc., Agip, Inpex, TotalFinaElf ja Statoil.

Balgimbajevi kinnitusel ei ole tehniliselt OKIOCi puhul leke võimalik, sest puuritakse otse veealust naftamaardlat.

Kasahhi keskkonnaminister Seribak Daukejevi kinnitusel on hüljeste hukkumine korduv probleem, mis juhtub umbes iga kaheksa-üheksa aasta järel.

Hülged hakkasid Kaspia mere ääres hukkuma alates aprilli lõpust ning praeguse seisuga küünib korjuste arv 10 000ni.