Multiboot arvuti

 (112)

Windows pole maailma ainuke operatsioonisüsteem, kuigi paljud ei tea teistest operatsioonisüsteemidest suurt midagi. Kui tahate ise tutvuda ühe või mitme Linuxi distributsiooniga ja kogu arvuti kõvaketas on hetkel Windows XP käes, mida siis teha? Kui kettal on piisavalt vaba ruumi, siis võib arvutisse paigaldada mitu operatsioonisüsteemi ja arvuti käivitamisel valida, millist käesoleval seansil kasutada. Need, keda Linux ei huvita, võivad järgneva lugemata jätta.

Niisugusel multiboot arvutil peaks olema piisava suurusega kõvaketas (80GB või suurem), vähemalt 512MB mälu, Sempron 3000+ või kiirem protsessor ja CD-RW või DVD-RW seade. Mälu maht ja protsessori kiirus määravad palju aega kulub iga operatsioonisüsteemi installimisele ja milliseks kujuneb hiljem töö kiirus. Vaja on ka mõnd ketta sektsioonide (partition) muutmise programmi, nt tasuta GParted LiveCD 0.2.5-5. Tõmmake see Internetist ja kõrvetage CD plaadile. Hankige (tellige, kopeerige või tõmmake Internetist) vajalike Linuxi distributsioonide plaaditõmmised ja kõrvetage need plaatidele. See on lihtne, kui plaate on ainult üks, nt Ubuntu Linux 6.06.1 LTS.

Oletame, et teie arvutil on kõvaketas, mis hetkel on Windows XP käes, st vormindatud failisüsteemiga NTFS. Kõigepealt kustutage kettalt üleliigsed failid ja mittevajalik tarkvara. Edasi tehke oma tähtsamaist failidest (dokumendid, fotod, muusika, filmid) varukoopiad DVD või CD plaatidele. Korrastage ketas ja defragmenteerige see Windowsi vahenditega. Määrake BIOSist esimeseks käivitusseadmeks arvuti optiline seade. Asetage sellesse GParted plaat ja tehke uus arvuti alglaadimine. Plaadilt käivitatakse Linux ja GParted tarkvara, mis kuvab teie ketta jaotuse. Tõenäoliselt on sellel vaid üks NTFS sektsioon, mille kasutatud osa kuvatakse kollakalt. Oletame, et üle poole kettast on vaba. Vähendage NTFS sektsiooni, pukseerides GParted aknas selle lõpujoont hiirega vasakule, vabastades nii ruumi Linuxi jaoks. Paljud Linuxi distrod saavad sellega ka ise installi käigus hakkama, aga GParted on kasulik, kui kavatsete kõvakettale mitu Linuxi distrod paigaldada või standardsest erinevat kettajaotust kasutada. Kuidas ülalkirjeldatu käib, saab selgeks, kui vaatate esimesest viidatud allikast videoid. Kui GParted on töö lõpetanud ja plaadi väljastanud, tehke uus arvuti alglaadimine. Windows XP kontrollib kõvaketast, kuna selle jaotust on muudetud ja kuvab siis sisselogimisekraani. Kui Windows XP töötab, siis võite järgmiseks paigaldada soovitava Linuxi distro. Asetage selle esimene plaat optilisse seadmesse ja tehke uus alglaadimine. Sõltuvalt distrost algab installiprotsess või käivitub operatsioonisüsteem plaadilt ja selle kõvakettale paigaldamiseks tuleb töölaua vastaval ikoonil topeltklõps teha (Ubuntu 6.06.1). Linux võtab installi käigus oma kasutusse Windowsist vaba kõvaketta osa ja muudab ketta alguses paiknevast bootkirjet (MBR) nii, et see käivitab menüü, millest saab arvuti käivitamisel valida kas Linuxi või Windowsi. Kui soovite Linuxi hiljem kustutada ja kogu kõvaketta uuesti Windows XP kätte anda, siis kustutage Linuxile eraldatud sektsioonid GParted’i abil ja suurendage Windows XP-le reserveeritud sektsiooni, vt vastavat videot. Ülalkirjeldatu on tegelikult palju lihtsam, kui lugedes tundus.

Kui soovite mitut Linuxi distrod või sama distro erinevaid beetasid korraga kettal hoida, siis tuleks ketas eelnevalt sobivateks sektsioonideks jagada ja kasutada kõigi Linuxite jaoks ühist jagatud /data sektsiooni, kus hoiate oma andmefaile (dokumendid, fotod, muusika, filmid). Et andmeid Windowsi ja Linuxi vahel jagada, võib kettale moodustada FAT32 vorminguga sektsiooni, mida kõik kettal olevad operatsioonisüsteemid loevad. Kettal võib olla kuni 4 põhisektsiooni (primary), millest üks võib olla laiendatud (extended) ja sisaldada mitut loogilist sektsioon. Iga Linuxi võib installida oma loogilisse sektsiooni (selleks vajalik kettamaht on umbes 5-6GB koos rakendusprogrammidega) ja jätta kõigi ühiskasutusse ühe /swap sektsiooni, mille suurus on kahekordne operatiivmälu suurus, nt 2GB kui mälu on 1GB. Teisena viidatud allikas kirjeldatud metoodika järgi proovisin 80GB kõvakettaga testarvutisse installida Ubuntu 6.06.1, Mandriva 2006 ja SuSE 10.1 Linuxi, mis kõik on tasuta saadaval.

Ketta jaotasin järgnevalt. 1GB swap, 3x15GB Linuxitele, ülejäänu ühiskasutusse. Järgnevat tabeli näitab Linuxi juurkasutaja terminaliakna käsk fdisk -l.

Device

Start

End

Blocks

Id

System

[Comment]

/dev/hda1

1

131

1052226

82

Linux swap

swap 1GB

/dev/hda2

132

2089

15727635

83

Linux Ubuntu

root1 (15GB)

/dev/hda3

2090

4047

15727635

83

Linux SuSE

root 2 (15GB)

/dev/hda4

4048

9729

45640665

5

Extended

/dev/hda5

4048

6005

15727603+

83

Linux Mandriva

root3 (15GB)

/dev/hda6

6006

9729

299912998+

83

Linux

/data (34GB)







Total ~80GB

Nagu tabelist näha, on neljas ketta sektsioon /dev/hda4 Extended ja sisaldab kaht loogilist sektsiooni: sektsiooni kolmanda Linuxi distro jaoks /dev/hda5 ning kõigi Linuxite jaoks ühist andmete sektsiooni /dev/hda6. Kokku saab sellise jaotuse korral kettale installida kolm erinevat Linuxi distrod. Kõik need kasutavad ühist swap sektsiooni ja ühist data sektsiooni, milles on kasutaja failid. Iga distro jaoks on /home kataloog selle distro sektsioonis. Kõigil Linuxi distrodel, mis installitakse peale esimest, tuleb installi käigus lasta bootloader paigaldada oma / kataloogi, mitte ketta algusesse, MBR bootkirjesse. Käsitsi sisestatavate terminalikäskudega tuleb modifitseerida kõvaketta mõningaid konfiguratsioonifaile (/etc/fstab, /boot/grub, /data/boot/menu.lst), nagu kirjeldatud teisena viidatud allikas. Kõiki meiliprogrammi Thunderbird jaoks vajalikke andmeid ning saabunud ja saadetud meile, võib samuti hoida data sektsioonis, nagu kirjeldatud samas. Kui midagi untsu läheb ja alglaadur GRUB enam ei tööta, on abi neljandast viitest. Tulemuseks oli arvuti, mille alglaadimisel saab menüüst valida, millist Linuxit käivitada.

Et kõigi distrode alt saaks data sektsiooni kirjutada ja kirjutatut vajaduse korral muuta, kasutasin igas distros sama kasutajanime (user name) ja parooli. Lisaks kontrollisin, et kasutaja number (ID) ja kasutaja grupi number (GID) oleksid kõigis distrodes samad, Mandrivas tuli vaikimisi antuid muuta. Tegin kõigis distrodes lisagrupi shared (GID=1001) ja näitasin, et see on vaikimisi eelistatav kasutaja grupp. Tulemuseks oli täiesti töötav ühiskasutatav kettasektsioon. Ülaltoodu peaks kogemustega linuxikasutajatele arusaadav olema. Päris algaja linuxikasutaja ilmselt paljude Linuxitega „ultramultibuut“ arvuti konfigureerimisega hakkama ei saa, kuid dualboot (Windows ühe Linuxiga) peaks olema jõukohane igale edasijõudnud arvutikasutajale, kes terminalikäske ei pelga ja inglise keelest piisavalt aru saab. See on hea võimalus erinevate operatsioonisüsteemidega tutvumiseks.

Kui kõvakettal on Windows ja üks Linuxi distro (dualboot arvuti), siis on soovitatav enne Linuxi installimist jaotada Windowsist vaba kõvakettaosa GParted’i abil sektsioodeks nii, et /home kataloog asuks eraldi sektsioonis. See tagab, et uuema Linuxi versiooni installimisel teie andmed kaduma ei lähe. Seda on kirjeldatud kolmandana viidatud allikas.