Tore ettepanek, kuid Microsoft sellele arvatavasti ei lähe. Küll võib aga iga asjahuviline määrata Windowsis Mozilla vaikimisi kasutatavaks brauseriks (kusjuures meilikliendi ja hüpertekstiredaktori võib soovi korral jätta installeerimata). Tõenäoliselt ei täitu ka varem avaldatud ennustus, et Microsoft loobub senistest plaanidest ja võtab Longhorni aluseks Linuxi tuuma. Mitte sellepärast, et see oleks tehniliselt võimatu või väga raske. Sellised ettepanekud ei ole lihtsalt kooskõlas Microsofti ideoloogiaga. Monopol ei taha kunagi kontrolli (võimu) loovutada.

Microsofti konkurendid Sun, Oracle ja IBM kasutavad paindlikumat taktikat. Sun müüb edukalt Java Desktop Systemi, mis põhineb avatud lähtekoodil, ja kasutab oma huvides avatud lähtekoodiga kontoritarkvara OpenOffice arendamisel tehtavat tööd. OpenOffice on leidnud kindla koha kõigis Linuxi distributsioonides ja muutub üha populaarsemaks. Oracle ja IBM kohandavad oma andmebaasid ja veebivahendid Linuxile ja Mozillale sobivaks.

Kuigi Microsofti rahamasin näib endiselt edukalt töötavat, on õhus siiski märke, et Microsofti allakäiguspiraal on juba alanud. Linux ja selle rakendused arenevad tempos, mis tagab, et paari aasta pärast on tarkvaraturul Microsofti monopol murtud. Linuxi uus tuum 2.6.x ja kasutajaliideste uued versioonid KDE 3.2 ja GNOME 2.6 muudavad Linuxi märksa kiiremaks, mugavamaks ja kenamaks. Ka kõigist Linuxi tähtsamatest rakendustest on peatselt ilmumas uued versioonid, nt OpenOffice 1.1.1, GIMP 2.0 jt.

Linus Torvalds arvas hiljuti tagasihoidlikult, et töölaualinux vajab veel 5-10 aastat, et saavutada Windowsiga võrreldavat populaarsust. Kindel on aga, et juba käesoleva aasta keskel ilmuvad järgmised Linuxi põhidistributsioonide versioonid muudavad Linuxi senisest palju ahvatlevamaks.