Moskva professor: märkide otsimine Putini edasise käitumise äraarvamiseks on rumalus
Kreml keskendub edaspidi rohkem välisvaenlasele, mitte niivõrd sisevaenlaste, rahvusreeturite otsimisele, väitis intervjuus Delfile Moskva ülikooli poliitilise psühholoogia kateedri juhataja, professor Jelena Šestopal.
"Propaganda klassika ütleb, et kui on tugev välisvaenlane nagu Venemaal praegu USA ja Euroopa Liit, siis ei tohi tähelepanu hajutada veel sisevaenlasele," ütles Šestopal. "Seetõttu on suur lootus, et sisevaenlase ostimisel rahuneb Venemaa maha."
Oma kuulsas Krimmi ühendamisele Venemaaga pühendatud kõnes 18. märtsil tõstis Putin väga tugevalt ales rahvusreeturite ja 5. kolonni teema, kes tema sõnul ohustavad Venemaa ühiskonda. Kuid eelmisel nädalal telesuhtluse ajal rahvaga pehmendas Putin oma seisukohta, öeldes, et on hea, kui ühiskonnas on erinevaid arvamusi.
"Ma tean, et tema Krimmi kõnes rahvusreeturitele pühendatud osa polnud tema idee," ütles Šestopal. "See oli ühe osa tema ümbruskonna initsiatiiv, kes tahtsid näidata kui suured ja õiged kodumaa pojad nad on." Šestopal sõnul on väga hea, kui rahvusreeturite teema tagasi tõmbub, sest kohati jõuti sellega tema sõnul täiesti absurdini. "Ma olen näinud isegi ühte ettekannet, kus 5. kolonni hulka on arvatud isegi MGIMO, kes justkui oli kunagi ammu saanud välismaalt teadusgrandi saanud," tõi professor näite.
MGIMO on Venemaa üks kõige tuntumaid kõrgkoole, mis õpetab rahvusvahelisi suhteid ning kust tulevad enamus Venemaa diplomaate. Kool allub Venemaa välisministeeriumile. Ka ühiskonnas pole Šestopal sõnul sisevaenlasega võitlemisele praegu sellist üksmeelset toetust nagu vastuseismisel välisvaenlasele ehk Läänele.
"Vaenlase otsimise kaart mängitakse tihti välja kriiside ajal, sest see on kõige lihtsam viis rahva konsolideerimiseks," tuletas professor meelde. Vastasseis Läänega on Venemaa ühiskonda niivõrd köitnud ja ühteliitnud, et meediast ja isegi sotsiaalmeedias on praegu kadunud halvustav suhtumine kaukaaslastesse, mis varem oli aastaid väga jõuliselt üleval. "See on loogiline, sest ühiskonnas ei saa olla palju vaenlasi," märkis Šestopal. "Varem oli jälle nii, et kui tõusid kaukaaslaste vastased meeleolud, hakkasid kohe meie ühiskonnas langema antisemiitlikud meeleolud."
Kreml ja tema järel ka enamus Venemaa ühiskonnast on asunud teravalt Lääne vastaseks Šestopal väitel sellepärast, et tunnevad ennast Lääne poolt alandatuna. Sellist suhtumist on Venemaa tundnud aastaid, aga viimane piisk olid sündmused Ukrainas ning USA presidendi Obama sõnad Venemaast kui ainult regionaalsest suurriigist, kellel pole tegelikku mõju maailmas, ütles Šestopal.
"Kui meile ikkagi otsese teksitga öeldakse, et teie käest ei küsita ja et te olete väike regionaalne suurriik, kes ei otsusta midagi - siis see oli meelega öeldud, et solvata," väitis üldiselt üsna liberaasete vaadetega Moskva ülikooli politoloogiaprofessor, kes oma avalikes sõnavõttudes pole kunagi olnud Putini suur austaja. "Obama võis seda muidugi öelda ärritunud olekus, aga sellise surirai liider peaks ikka mõtlema, mida ta ütleb. See on oli viga ja Lääs maksab selle vea eest." Maksmise all pidas Šestopal silmas ilmselt pikaks ajaks halvenenud suhteid Venemaa ning USA-Euroopa Liidu vahel.
"Venemaa on juba Nõukogude Liidu ajast harjunud elama raudse eesriide taga, meil on olemas harjumus iseeneda jõududega toime tulemiseks, aga Läänel sellist harjumust pole," ütles ta. Lääs peab Šestopal sõnul aru saama, et ükskõik kui väikest riiki, isegi Eestit, ei tohi ajada nurka. "2000. aastal ilmunud Putini elulooraamatus "Ot pervogo litsa" on stseen, kuidas ta lapsena ajas ühes vanas majas rotti taga, nad ajasid selle rotti nurka ning kuna sel polnud enam kuhugi minna, siis see rott ründas neid," rääkis Šestopal tema meelest olulise loo Putini lapsepõlvest.
"Putin ütleb ise raamatus, et ta võttis seda kui õppetundi edaspidiseks eluks, et isegi väikest ja nõrka vastast ei tohi ajada nurka ning mitte jätta talle võimalust olukorrast välja tulla." Venemaa ühiskond on Šestopal sõnul lõpuks välja tundnud Nõukogude Liidu lagunemisest alguse saanud sügavast enesealandustundest, mis lähtus sellest, et inimesed elavad Läänes tunduvalt paremini ning sellepärast Venemaaga eriti ei arvestata. "Täna on inimestel on reaalne põhjus tunda oma riigi üle uhkust, sest meil on saavutusi paljudel aladel. Selline põhjendatud uhkusetunne tekkis juba kuskil paar aastat tagasi juba," ütles Moskva ülikooli professor.
"Rahvusliku eneseteadvuse viimane suur tõus algas Sotši olümpiaga. Krimmi sündmused lihtsalt lõplikult konsolideerisid rahva." Putin on Šestopal sõnul osavalt kinni püüdnud ühiskonnas levivad meeleolud. "Krimmi ja üldse Ukraina sündmused on loonud venelastele uue identiteedi, mis pole enam sovetlik," väitis Šestopal. "Olgem ausad, mingi NSV Liidu naasmine pole tänapäeva Venemaal võimalik, selline jutt on teadlik propaganda." Tänu viimase aja välispoliitilistele saavutustele alates Süüria kriisist on Putin Šestopal väitel nüüd niivõrd enesekindel, et tal pole endale ega venemaalastele vaja enam midagi tõestada. "Täna pole maailma liidrite seas talle poliitiliselt kogemuselt ja kaalult võrdseid partnerit," väitis professor.
"Ma tean, et Läänes otsitakse erinevaid märke, et kuidas Putin võib käituda järgmine kord, aga see on rumalus, sest ta käitub alati väga ratsionaalselt." Šestopal nimetas Putini käitumist reaktiivseks. Putin reageerib professori sõnul väljakutsetele, mis parasjagu tekivad, ta ei loo ise kriise. "Krimmi kohta ütles ta viimase otseliini ajal väga huvitav fraasi, et tegelikult ta ei arvestanud Krimmi ühendamisega, ta ei kavatsenud seda teha, vaid see oli reaktsioon Ukraina sündmustele," ütles Šestopal. Tulevikus on Putini kõige olulisemad Šestopal meelest eelkõige siseriiklikud. "Venemaa probleem on selles, et Venemaa eliit ei taha kuulda oma rahvast - eliidil on hoopis teised huvid kui üldrahvalikud huvid," ütles Šestopal. "Tegelikult on see muidugi globaalne väljakutse, sest paljudel maailma riikidel on sarnane probleem."
