2005. aasta kohalikest valimistest on tänaseks nii palju aega möödas, et isegi ajakirjanikud neid ei mäleta. Ka linnavolikogu koosseis on nüüd poliitilises mõistes piisavalt vana — tervelt üheaastane. Mõtlesin pikalt, kuidas linnavolikogu aastast aega ühe lausena kokku iseloomustada. Variante on mul pakkuda kaks.

Esimene — kuidas jääda inimeseks ning mitte muutuda… keskerakondlaseks.
Teine — kirjutada lahti võimuloleva 32 keskerakondlase saadiku punase-rohelise vildika käitumismudel. Seda kasutatakse hääletamisel, punase vildika näitamine tähendab “hääleta vastu”, rohelise vildika tõstmine „ole poolt“. Vildikat tõstab üks vanematest kesikutest ning nii ei tee teised “vigu”. Kokkuvõttes iseloomustab Keskerakonna hääletamist NYC loomaaia töötajate üle maailma levinud vanasõna: monkey see, monkey do.

Uhke ülikond versus räpane T-särk
Inimesi on pealinna volinike seas erinevaid. Kui liba-taksojuhist endine parkimis- ja piletikontrolör Tõnis Bittman käib istungitel kolmanda päeva värskusastmega plekiline särk (või T-särk) püksist ilusti väljas, siis Reformierakonna maksumaksja poolt kinni makstud parteisõdurid Pentus, Holsmer ja Rõivas on alati piinlikkuseni triigitud-lipsustatud-nööbistatud.

Mõned tulevad volikogu istungile ka napsise peaga. Nii kahtlustasid volikogu istungit jälginud juhtivate meediaväljaannete ajakirjanikud mõnel korral alkoholijoobele viitavat käitumist keskerakondlastest tarbijakaitsekomisjoni esinaisel Tatjana Vassiljeval ning hariduse- ja kultuurikomisjoni homofoobist aseesimehel Märt Sultsil, kuid kuna ühelgi ajakirjanikul pole kunagi torganud pähe alkomeetrit istungile kaasa võtta, ei ole sellest tõsiseltvõetavaid õiguslike tagajärgi siiani sündinud.

Tõsi küll, see ajakirjanike teooria seletaks hästi, miks koolidirektori ametis olev Sults aeg-ajalt volikogus segaselt käitub ning avalikult ebatsensuurseid väljendeid ja sõnu kasutab. Viimast ei pelga ta harrastada ka naiskolleegide vahetus läheduses (Sultsi pinginaaber on rebasest üliõpilane Maria Beljatskaja).

Volikogus tasub istuda vait
Võrdlemisi mitmed volikogulased istusid terve aasta suu kinni. Ja kui mõni nendest otsustas lõpuks suu lahti teha, jäi ta hoopis töökohast ilma. Nii juhtus linnavolinik Vladimir Belõi puhul, kes reetis oma keeleoskamatuse Eesti telemeedia klassikaks muutunud fraasiga “Ei kommentaari”. Samas tuleb Belõile Keskerakonna linna organisatsiooni tippjuhtidel Ratasel ja Vitsutil eraldada mõni erakonnaorden anda parteidistsipliini täitmise eest, kuna, olles hiljuti kaotanud kõrgepalgalise koolijuhi töökoha just sügavalt puuduliku riigikeele oskuse pärast, hääletas Belõi volikogu istungitel ikkagi kõigile linnakodanikele mõeldud tasuta riigikeeleõpe programmi juurutamisele aasta jooksul 4 korda vastu.

Keskerakonna juhtide au ja kiitus ootab ka koolilapsena volikokku pääsenud Maria Beljatskajat, kes hääletas volikogu istungil partei nõudmisel iseenda lisaeelarve parandusettepanekutele vastu.

Istungite silmarõõmud
Volikogus on ka meeldivaid persoone. Väga tore saadik on volikogu puldist ennast „hea tudengina” tutvustav Haridus- ja Kultuurikomisjoni esimees Tarmo Lausing, keda on noorusliku ulakuse ja kõrghariduse puudumise eest minu meelest liialt palju kritiseeritud. Tuleb tunnistada — poliitilist vaistu ja võimulolijale hädavajaliku künismi on Keskerakonna Noortegu kooli läbinud Lausingul palju rohkem kui kõigil Keskerakonna fraktsiooni venelastel kokku.

Väga romantiline meeleolu saabub volikokku kui, sinna saabuvad (käsikäes) Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse tubli tipp-meeskond koosseisus Vilja Savisaar ja Jüri Jõgeva. Mõnikord ei saa need kaks toredat armunud inimest oma tundeid ja meeleolusid vaos hoida ning siis juhtub istungil mõndagi huvitavat. Ja tõenäoliselt on keskmise sõrme tõstmine armunud Jõgeva jaoks hoopis midagi muud, kui see tähendab “Kojamehena” tuntud Tarmo Krusimäele.

Savisaarele kantakse ette helistades
Pealinna volikogu Keskerakonna kaubamärk on punase-rohelise vildika masteri Elmar Sepa korrektne mesihääl ja uhkelt peetud esinemine. Vanalinna korterite segastele ja maksumaksjale ilmselgelt kahjulike (kuid silmapaistvalt juriidiliselt korrektselt vormistatud) vargus-erastamistega kuulsust kogenud kunagine koonderakondlane Sepp kamandab Keskerakonna fraktsiooni esimehena päevast päeva kolmekümne kahte saadiku käitumist ning kannab isiklikult tähtsamad otsused Edgar Savisaarele ette — otse volikogu istungilt talle helistades.

Mõnikord aitab Elmar Sepale venelaste parteidistsipliini üleval pidada ka Keskerakonna peasekretär Kadri Must isiklikult, kes tuleb istungile ja võtab suurperemehe tütre moodi koha volikogu pingi tagareas Sepa kõrval.

… ja kuna kõik on enne volikogu istungit ilusti Keskerakonna parteikontoris ette otsustatud ning pealinna linnavalitsemises ei ole muud numbriloogikat kui kolmkümmend kaks saadikut kuuekümne kolmest, ei muutu ka Vana-Viru 12 asuvas majas 2009. aastani tõenäoliselt midagi. Elmar Sepp, vildikas ja vaikivad k-volinikud — monkey see, monkey do.

Tallinna linnavolikogu liikme põhihüved:

  • Igakuiselt ligi 3000 krooni hüvitist
  • Parkimisluba tasulisel valveta parkimiskohal parkimiseks (saavad ka need, kellel juhilube või autot pole)
  • Dell D510 sülearvuti kasutamisvõimalus (võtavad välja ka need, kes arvutit kasutada ei oska)

    Keskerakondastele lisanduvad:

  • Lisatasud volikogu komisjonide juhtimise eest
  • Teatud arv (sõltuvalt partei hellusest) nõukogu kohti (1 koha väärtus keskmiselt 2000 kuni 10 000 EEK kuus)
  • Mõni mugav töökoht linnahaldusalas
  • Nutikamatele eraldised linnaeelarvest. Eraldised lähevad „õigetele” kehanditele.