ML 530 Kodu
Reklaami järgi on arvuti nii vaikne, et kuuled isegi naabri norskamist. Seda ei saanud katsetada. Ütleksin pigem siiski, et arvuti on suhteliselt vaikne. Arvutis on neli ventilaatorit – toiteplokil, protsessoril, korpuse tagaseinas ja videokaardil. Vaikses toas on 3-4 m kauguselt ventilaatorite tööd kuulda. Kui MSI videokaart välja võtta või sama tüüpi passiivjahutusega Sapphire videokaardiga asendada (mis pole märkimisväärselt kallim), siis müratase mõnevõrra väheneb. Kuid ka siis on arvuti lärmakam kui Sempron 3000+ protsessoriga Ordi Type A, mida paari meetri kauguselt üldse kuulda ei ole. Lootsin Core 2 Duo protsessorist selles osas enamat.
Arvuti on sümpaatses must-hallis korpuses. Windows XP on kettale eelinstalleeritud, selle install käib kiirelt ja vaevatult. 1GB mälu ja Core 2 Duo protsessor tagavad Windows XP keskkonnas arvuti hea reaktiivsuse, aga drastilist vahet vaid 7600kr maksva, Sempon 3000+ protsessori ja 512MB mäluga Type A arvutiga võrreldes ei ole. ML 530 arvuti maksab Enteris 11900kr (ilma kuvarita). Umbes samasugune, kuid 3,06GHz Intel Pentium 4 protsessoriga ML 320 Premium arvuti maksab 8890kr, ehk 3000kr vähem. Kas kahetuumalise protsessori eest tasub nii palju kõrgemat hinda maksta, jäägu iga ostja otsustada. Pealegi tuleb arvutile ju 3-4 tuhat krooni maksev LCD kuvar lisaks osta. Kui arvutimängud ei huvita, saab läbi ka ilma ATI videokaardita, aga võib-olla oleks sel juhul otstarbekam hoopis mõni sülearvuti osta, nt 13999kr maksev HP Paviljon dv5247. Selles on AMD Turion 64 ML-34 protsessor, 1GB mälu, 15,4-tolline WXGA ekraan ja 100GB kõvaketas.
ML 530 esipaneelil uhkeldab kleebis Windows Vista Compatible. Sama väidab Intel oma integreeritud videokiirendi kohta. Kontrollisin seda Windows Vista RC1 abil X1300 videokaardiga ja ilma selleta. Installiks kulus umbes pool tundi. Kui videokaart oli arvutis, töötas Vista Aero Glass liides laitmatult. Vista hinnang arvutile oli 3,8 (viiepallisel skaalal), nagu ka videokaardile. Kui arvutis oli ainult integreeritud videokiirendi, siis töötas Vista Basic variandis, st ilma Aero Glass liideseta. Hinnang videokaardile oli 1,0. Reaktiivsus oli mõlemal juhul sama, mis Windows XP korral. Müügil olev konfiguratsioon on seega täiesti Vista kõlbulik. Kuna te täna Vistaga arvutit osta ei saa, tuleb tuleval aastal otsustada, kas silmailu ja suurema turvalisuse nimel tasub Vista versiooniuuendust osta. Nõudlikumate arvutimängude jaoks jääb ATI Radeon X1300 videokaart nõrgaks. 400W toiteplokk võimaldab soovi korral suurema jõudlusega videokaarti kasutada.
Proovisin ka Mandriva Linux 2007 RC1 LiveCD plaati. Minu üllatuseks väideti käivitamise ajal, et 3D töölauda ei saa kasutada ja ekraani eraldusvõimeks seati ainult 800x600. Ometi töötas Mandriva 2007 3D töölaud laitmatult sama videokaardiga, kuid Athlon 64 protsessoriga arvutil, samuti ka Inteli 945G tugikiibistikuga Delli sülearvutis. Ubuntu 6.06.1 läks tööle ilma probleemideta. Kahjuks ei testi meie arvutitootjad oma arvuteid Linuxiga, kuigi Eestis on linuxihuvilisi suhteliselt palju rohkem kui teistes riikides. Seda arvestades võiks igal Eestis toodetud arvutil olla Linuxiga sobivust näitav kleebis, nt — töötab Mandriva 2007 ja Ubuntu 6.10 Linuxiga, vt viidatud artiklit.
