Mitu kandidaati: millise otsuse langetab Reformierakond?
Õigupoolest on siiani säilinud väike võimalus, et kolmandal augustil erakonna presidendikandidaati ei valitagi ja lastakse nii Marina Kaljurannal kui Siim Kallasel vabavoolu ujuda.
Delfiga vestelnud Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla ja reformierakondlane, kes ei kuulu Kallase ega Kaljuranna toetajate hulka, pidasid kõige tõenäolisemaks, et erakonna juhatus otsustab siiski Siim Kallase kasuks.
Samuti ütles täna erakonna aseesimees Hanno Pevkur, et tõenäoliselt valib Reformierakond riigikogu vooru Kallase.
1) Reformierakonna presidendikandidaadiks saab Siim Kallas
Toomla hinnangul on kõige reaalsem Siim Kallase esitamine presidendikandidaadiks. "Ta on ikkagi erakonna auesimees ja liige. Siia juurde lisanduvad kõik muud asjad, mida ta erakonnas teinud," leidis politoloog.
Tõik, et Marina Kaljurand ei ole Reformierakonna liige, võib talle saatuslikuks saada. "Ta on küll väärikas kandidaat, kuid juhatusel on pärast oma erakonna liikmetele kaunis keeruline seletada, miks eelistati sõltumatut kandidaati. Kallasele on mitmed erakonna prominentsemad - tõsi küll, vanemad - liikmed toetust avaldanud."
Delfit nõustanud reformierakondlase sõnul tähendab Marina Kaljuranna soov valijameeste kogus kandideerida pikka eelmängu Kallase mandaadi saamisele. "Marina tunneb, et tal on valijameeste kogus suurem toetus ka väljaspool erakonda ja suurem võimalus saada erakondadeüleseks kandidaadiks."
Valijameeste kogus ei oleks Kaljurand niivõrd erakondade piirides kinni ja ta võib saada üles seatud 21 erineva valla valijamehe poolt. "Seal ei ole ta enam otseselt erakonna kandidaat. Marina plussiks võikski valijameeste kogus olla see, et ta seatakse üles teiste poolt ning ta ei oleks ühe erakonna kandidaat. Ta on saanud tagasisidet ja tunnetust, milline toetus tal valijameeste kogus on," rääkis reformierakondlane.
Seega tuleb arvestada võimalusega, et kaks reformierakonna kandidaati kohtuvad valijameeste kogus: Kallas jõuab sinna läbi parlamendi, sest ei saavuta valituks osutumiseks vajalikku 68 häält, ja Kaljurand seatakse üles valijameeste kogus mitte ainult reformierakondlaste poolt.
2)Kallas ühel päeval, Kaljurand teisel päeval
Toomla hinnangul võib kõne alla tulla ka variant, et Kallas esitatakse riigikogus kandidaadina esimesel päeval, Kaljurand teisel. "Nii tehti ka 2006. aasta presidendivalimistel, kus esitati kõigepealt Ene Ergma, kes ei osutunud valituks, ja teisel päeval Toomas Hendrik Ilves." Kuid see tundub siiski ebausutav, kuna Kaljurand avaldas kindlat soovi valijameeste kogus kandideerida.
3)Kandidaati ei esitatagi
"Samas võib olla üsna spekuleeritav variant, et kandidaati lihtsalt ei esitatagi ja lastakse sellel asjal vabavoolu minna. Sellel on teatud ratsionaalne seletus, mis seisneb selles, et ei ole ilus, kui ühel erakonnal on riigis mitu kõrget kohta, sest peaminister juba on Reformierakonnast," märkis Toomla.
See võimalus oleks tõenäolisem, kui Reformierakonnal oleks kokkulepe mõne erakonnaga ühise kandidaadi leidmiseks. Praeguses olukorras taolisi läbirääkimisi alles alustatakse.
4) Urmas võttis ka sõna...
Kumbki ei näe suuri võimalusi Euroopa Parlamendi liikmel Urmas Paetil presidendikandidaadiks valituks saada. "Urmas võttis ka sõna, aga..." tegi reformierakondlane pausi, millele lause teist poolt ei järgnenud.
Varianti, et Siim Kallast ei esitata erakonna presidendikandidaadiks ja tema asemel esitatakse riigikogus Marina Kaljurand, sisuliselt ei ole. "Vaevalt, et erakond otsustab, et tema kandidaat on mitte Siim Kallas. See võib tähendada väga tõsisesid probleeme," lausus Toomla.
