Rohelise pealinna idee käis 2006. aastal välja toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas, kes istus auhindade üleandmise tseremoonial Brüsselis reas number üks ja kohal number üks. Kaks korda nimetati Ratast rohelise pealinna idee „isaks".

Teine eestlane, akadeemik Jüri Martin (loe intervjuud - Jüri Martin: Tallinna kandideerimine rohepealinnaks polnuks eetiline) kuulus väikesearvulisse lõppotsuse teinud žüriisse. Roheliseks pealinnaks pürgis kokku 35 linna, kellest ekspertide paneel valis kaheksa finalisti: Amsterdam, Bristol, Kopenhaagen, Freiburg im Breisgau, Hamburg, Münster, Oslo ja Stockholm. 2010. aasta roheliseks pealinnaks valiti Stockholm, 2011. aasta pealinnaks Hamburg (kaks valiti korraga seepärast, et tulevikus jääks linnadel rohkem aega erinevate sündmuste ettevalmistamiseks).

Jüri Martini sõnul olid ekspertide paneeli hinnangu alusel olid just need kaks linna esimesed. „Aga nende vahe oli imepisikene, Hamburg oli ainult paar palli võrra Stockholmist ees. Tekkis probleem, kumb on siis nüüd esimene. Tegelikult on oluline olla see päris esimene tiitli saaja, pärast võib tulla ju sadu linnu. Mul hakkas Stockholmi pärast hinges kripeldama," tunnistas Martin Ekspressile.

Akadeemik mõtles välja meetodi, mis Stockholmi Hamburgist ettepoole kergitas. „Üks trikk, mis sai kohapeal välja mõeldud oli - kui palju esikohti erinevates hindamisvaldkondades sai üks või teine linn. Ja siis tuli välja, et Stockholm sai rohkem," ütles Martin.

Stockholmi kasuks oli tema sõnul veel asju, mis olid seotud ajaloolise kontekstiga keskkonnakaitse küsimustes. „Esimene Stockholmi keskkonda iseloomustav raamat ilmus 1926. aastal. Seal oli väga huvitav asi tehtud -- nimelt olid välja joonistatud saastetsoonid - see oli esimene kord."