Mis juhtus tehnikaga? Märksõnad tavatehnikast 2004
Tehnikaguru Milvi Puravik võtab aastat kokku ja jagab tehnikatarbijaile mõned kasulikud soovitused. Sest mööngem: tehnikatarbijad oleme me paratamatult kõik.
Möödunud aasta tõi kaasa mitmeid olulisi arenguid tehnoloogiasektoris, mis puudutasid nii minusugust tehnikaaldist vanainimest, kui ka kõige suuremat nolki-põmmpead, kes tehnikast midagi ei taipa. Selleks, et viimased asjast midagi aru saaksid, koostasingi väikse edetabeli, mis näitab, mis oli möödunud aastal kõige olulisem.
Edasi. Mitte ainult kõnede, vaid ka telefonide hinnad langevad. Miinuspoolele võib kanda selle, et tehakse muudkui uusi keerulisi telefone ja üha vähem on saada lihtsaid telefone, millelt saaks niisama helistada, mitte värvilisi nuppe näppida ja üritada leida aparaadist veel uuemat kaamerat oma koera pildistamiseks või mikrofoni sõbra möla jäädvustamiseks.
Inimene peab saama ju rääkida, kurat võtaks. Ja Milvi loodab, et ükskord on mobiiliga rääkimine sama odav kui tavatelefoniga rääkimine. See juhtub muide siis, kui tehakse rohkem selliseid telefone, mis oskavad wifit ehk traadita internetti kasutada.
Microsofti ei saanud Eestis monopolilepet
Kogu möödunud aasta kavandas Eesti valitsus salapakti tarkvaragigandi Microsoftiga, mis oleks Vindooza ja Ohvissi programmidele andnud Eestis seniolematu monopoli. Õnneks jätkus valitsusjuhtidel aru kokkulepe vähemalt edasi lükata. Loodetavasti seda aga ei tulegi.
Tsiteerime valitsuse PR-teadet: „Raamlepingu sõlmimise tulemusena planeeritakse 2005. aasta kevadel tuua turule interneti- ja tarkvaralahendused, mis võimaldavad kodukasutajal maksta igakuist renti tarkvara ja internetiühenduse kasutamise eest.”
Mida see lause tähendab? — Milvi tõlgib: „Salapakti tulemusel saab Microsoft oma tooteid veelgi paremini müüa, sest riiklikul toel tekib võimalus seda rentida”. Jätkame ametliku mulaga: „Täna on turul selleks erinevaid lahendusi, kuid sageli on need eraisikute jaoks liiga kallid.” No see on puhta loll jutt.
Interneti püsiühenduse hind kukub kolinal ja kortermajas elades pole 100-150 krooni neti eest maksta küll mingi kirves. Ja kellele Pisipehme toodete kasutamine ebameeldiv või kallis tundub, ei pea seda tegema, vaid võib täiesti tasuti internetist tõmmata legaalseid alternatiivprogramme, näiteks OpenOffice´i, mis teeb täpselt sama töö, mis Pisipehme Ohvis ja on sellega ka ühilduv. Milvi loodab, et valitsus viskab oma arvutitest Pisipehme proged välja, installeerib eestikeelseks tehtud Liinuksi ja OpenOffice´i ja lõpetab Pisipehme sponsoreerimise. Sellise otsuse võttis vastu detsembris näiteks Hollandi riik.
Telekad ja monitorid muutuvad õhukeseks
Ajaloo prügikasti vajuvad poole tsentneri raskused hiigelkobakad telekad, mida jõuavad tõsta ainult elevandid või atleetvõimlejad. Eestis tegid läbimurde mujal arenenud maailmas juba domineerivad õhukesed arvutimonitorid, läbimurret alustasid õhukesed telerid. See tähendab seda, et nende hinnad, valik ja saadavus on muutunud normaalseks.
Ja muide, kui võrdled ekraani suurust, siis 17-tolline õhukese monitori ekraani suurus on pigem võrreldav 19-tollise tavamonitor ekraani suurusega.
Ka telekatega on lood paranemas, kuigi hinnavahe kobakate telekate ja seinaleriputatavate vahel on suurem. Milvi ennustab, et see vahe muutub lähiajal palju väiksemaks.
Õhukesed ekraanid on silmale sõbralikumad, ei virvenda ega võta pool toast ära. Milvi soovitab — kui ostad uut monitori, võta õhuke. Kui raha on rohkem, kehtib see ka teleka puhul.
Rämpskirjade saatjaid hakati kottima
Kes meist ei saa oma e-postkasti igasugust rämpsu? — Ei kuule!
Spämm ehk rämpspost on ülemaailmne epideemia, millest keegi puutumata pole jäänud. Pessimistid ennustavad koguni, et ühel päeval on internet spämmiga nii ära saastatud, et seda pole enam võimalik kasutada. Lihtsalt ei leia enam vajalikke meile rämpsu sees üles. Teised jällegi ennustavad, et spämm hõlmab nii suure osa netiliiklusest, et see jääb lihtsalt seisma.
Kuid tulevik pole siiski nii tume. USAs ja teistes põhilistes spämmisaatmise riikides on vastu võetud seadused, mis võimaldavad saastasaatjaid senisemast karmimalt kohelda. Loodetavalt annab see tulemust. Näiteks karistas Virginia osariigi kohus spämmijatest õde-venda DeGroot´e sügisel 9-aastase vanglakaristusega.
Muide, Marylandi osariigis võib iga kodanik, kes saab spämmi, nõuda saatjalt kohtu kaudu kuni 500 dollarit per rämpskiri. Iowa osariigis võib nõuda kompensatsiooni 10 dollarit per kiri. Hiljuti kaebas üks Iowas internetti pakkuv firma föderaalkohtusse 300 spämmisaatjat rämpsu eest, mis käis tema võrgust läbi üheainsa päeva jooksul. Saastasaatjad kohtusse ei ilmunud, kohus langetas otsuse neist kolme suhtes tagaselja. AMP Dollar Savings peab maksma 720 miljonit dollarit, Cash Link Systems 360 miljonit dollarit ja TEI Marketing 140 000 dollarit. Kokku teeb see miljard dollarit!
Loodetavasti annab see spämmijatele pisut mõtlemisainet. Seda ka Eestis pead tõstvas kodumaises spämmindussektoris.
Mõtle ise!
Mõtles Milvi, mis ta mõtles, ja mõtles välja, et igaüks peaks ise pisut arutama ja viienda punkti ise ära täitma. Häid tehnomõtteid uuel aastal!
Ja veel: jumala eest ärge langege pideva lollreklaami võrku, mis pakub igasugust tehnilist möga siltide all „kõige kergem“, „kõige võimsam“ jne. Kui endal arunatuke veel asjadel vahet ei tee, on vaja üles otsida spetsialistid, mitte viia oma raha hulgikaubanduslikele kurjategijatele ja neid sponsoreerivatele ning inimese nõmedust ära kasutavatele firmadele. Kahjuks puudub see oskus veel paljudel.