Minituumapommid tulekul

 (21)

Miniatuurseks loetakse kuni viie kilotonnist tuumapommi. See on umbes kolmandik Teise maailmasõja lõpus Hiroshimale heidetud aatomipommi lõhkejõust. Toona hukkus plahvatuses 45 000 inimest.

Milleks taolisi minituumapomme vaja on? USA ühendatud staabiülemate komitee esimees kindral Richard Myers ütles teisipäeval Pentagonis antud pressikonverentsil järgmist: “Tuumarelvadel on teatav mõju teistele massihävitusrelvadele. Näiteks hävitab gammakiirgus siberi katku spoore. See on asi, mis meid huvitab. Tuumaplahvatusel eralduv soojus suudab hävitada keemilisi ühendeid ja see puudutab keemiarelvi.”

Minituumarelva pooldajate sõnul pole suuri tuumapomme võimalik kasutada paariariikide või terroristide ähvardamiseks, sest nende purustusjõud on liiga suur. Väikeste pommide lõhkejõud on aga tunduvalt väiksem ning see suurendab tõenäosust, et USA võib neid vajadusel ka käiku lasta.

Briti relvastuseksperdi Robert Hewsoni arvates on Pentagoni algatus ohtlik, sest see ahvatleb teisigi tuumariike samasuguseid relvi tootma: “Kui USA otsustab, et midagi niisugust on vaja teha, siis mis takistab teisi maailma ainsa üliriigi eeskuju järgimast? USA on üheksakümnendate algusest saadik järginud üldist tuumarelvastuse moratooriumit. Sama on Washingtoni eeskujul teinud ka teised tuumariigid, erandiks India ja Pakistan. Kui USA peaks nüüd moratooriumist loobuma, siis on raske teistele öelda, et ärge teie seda tehke.”

Kahtluse alla on seatud ka Pentagoni teadlaste väited tuumaplahvatuse hävitavast mõjust massihävitusrelvadele. Osade ekspertide arvates võib minituumapommi plahvatus keemilise või bioloogilise relva toimeaine tuhastamise asemel hoopis laiali puistata.

USA kaitseministeerium väidab ka, et miniatuursete pommide uurimist ja kasutuselevõttu ei piira ükski kehtiv rahvusvaheline relvastusleping. Need lepped ei laiene nimelt uut tüüpi relvastusele. Ka ei rikuta tuumakatsetusi keelustavat lepet, sest see pole jõus.

Sellele vaatamata oleks Londoni strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi teadlase Gary Samore sõnul USAl mõistlikum arendada tavarelvastust: “Ma arvan, et tuumarelva, isegi minituumarelva kasutamise poliitilised piirangud on sedavõrd kõrged, et see muudab nende kasutamise väga küsitavaks. Ma usun, et president eelistaks tõenäoliselt langetada otsust täpsete tavarelvade kasutamiseks, kui anda reaalse konflikti puhul korraldust minituumapommi viskamiseks.”

Teisipäeval otsustas USA Senat lõpetada kümme aastat kehtinud piirangud uute tuumarelvade väljatöötamisele ja sellega seotud uuringutele.