Ministeerium tahab sulgeda mereakadeemia

Vahel ma kahtlen, kas Eesti riik on jätkusuutlik. Uued valitsused ja ministrid ei taha teada, mida eelmised kavandasid, õppeasutuste arengukavadel ei näi olevat mingit tähtsust. Ministri või valitsuse vahetudes heidetakse kinnitatud ja allkirjastatud arengukavad kõrvale, kirjutab mereakadeemia nõunike kogu liige Jüri Lember Õpetajate Lehes. Mereakadeemia likvideerimise plaanist sahistati juba ammu.

Esmaspäeval tulid Eesti mereakadeemias kokku akadeemia nõukogu ja professorite kogu, et otsustada kooli edasine saatus: kas jätkata iseseisva õppeasutusena, liituda Tallinna kõrgema tehnikakooli (TKTK) või tehnikaülikooliga (TTÜ). Eelviimases variandis nähti mereakadeemia likvideerimist.

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnum oli, et eelseisval sügisel peab mereakadeemia alustama tööd uues vormis. Ta tõi välja ka põhjused, miks ministeerium peab mereakadeemiat jätkusuutmatuks ja plaanib liita seda TKTK või TTÜ-ga. Akadeemial on vähe üliõpilasi; tung sinna on väike; väljalangus suur; nõudlus akadeemia lõpetajate järele väga väike; mereakadeemia õppekavad dubleerivad TKTK ja TTÜ õppekavasid; õppejõud on eakad ja akadeemia on sel aastal minemas 300 000 euroga miinusesse – mida teiste rakenduskõrgkoolidega pole juhtunud.

Võla tekitas ministeerium ise

Mart Laidmets lisas, et mujal maailmas on kõik mereakadeemia moodi õppeasutused suuremate ülikoolidega liitunud. Mereakadeemia tahetakse liita Tallinna kõrgema tehnikakooli või tehnikaülikooliga.
Akadeemia nõukogu vaidles Laidmetsa väidetele vastu. Mereakadeemiad on väiksed ka mujal maailmas. Konkurss akadeemiasse on neli-viis inimest õppekohale ja seda on pigem palju kui vähe. Väljalangus ongi mereakadeemiates keskmisest kõrgem, sest poolsõjaväeline õppeasutus paljudele noortele ei sobi – need valmistavad ette töötajaid ka mereväele ja piirivalvele. Nõudlus akadeemia lõpetajate järele on väike vaid ajutiselt, sest enamik Eesti laevaohvitsere on vanemad kui 60 aastat, Euroopa Liidus on aga puudu 30 000 ning maailmas 60 000 laevaohvitseri.

Suure võlgnevuse süüdlaseks peeti ministeeriumi ennast, sest akadeemia on olnud aastaid alarahastatud. Kui 2006. aastal otsustati kolida akadeemia keskus Koplisse TTÜ endisse peahoonesse, siis pidid akadeemia majanduskulud vähenema. Paraku ei ole ministeerium suutnud Lasnamäe ja Västriku tänava õppehoonet praeguseni maha müüa ja nii on mereakadeemial kaks peahoonet ning 254 000 eurot lisakulu aastas, ja sedasi juba kolm aastat järjest.

Mart Laidmets pareeris omakorda akadeemia nõukogu argumente, sõnades, et iseseisva akadeemia idees on palju loosunglikku. Ta märkis, et nii väikese üliõpilaste arvuga mereakadeemia võib ka lihtsalt sulgeda, sest vajalikku merekoolitust saab tellida näiteks Rootsist.
Mereakadeemia rektori Heiki Lindpere sõnul on koolil konkreetne plaan, kuidas töötajaid koondades ja töötasusid vähendades võlgnevust likvideerida. Laidmets aga ei usu, et akadeemia saaks võlgnevusetagi iseseisvana jätkata.

Mereakadeemia mehaanika õppetooli juhataja Paul Treier uuris, kas akadeemia näljutamine on olnud sihipärane tegevus. Viia miinusesse ja siis sulgeda? Laidmets kinnitas, et riigi eesmärk on tõsta merehariduse kvaliteeti.

Nõunike kogu otsib kompromissi

Pärast akadeemia nõukogu istungit tuli kokku akadeemia nõunike kogu, kuhu kuuluvad mereväeülem Igor Schvede, veeteedeameti peadirektor Andrus Maide, Tallinki nõukogu esimees Toivo Ninnas jt. Nõunike kogu leidis, et mereakadeemia peab jääma iseseisvaks õppeasutuseks, sest Eesti on mereriik, kus merendus kui majandusharu teenib riigikassasse rohkem raha kui põllumajandus. Märgiti, et ka minister Juhan Parts on akadeemia sulgemise vastu. Samuti viitseadmiral Tarmo Kõuts, kes on koostöös kuue mereorganisatsiooniga saatnud sellesisulise kirja haridusministrile.
Väga kindlat meelt nõunike kogu akadeemia kaitsmisel siiski ei ilmutanud. Võim on ministri käes, märkis Toivo Ninnas. Rakenduskõrgkooli sulgemiseks piisab seaduse järgi sellest, et minister esitab avalduse ja valitsus kinnitab selle. Nenditi, et abi pole loota ka poliitikutelt, kuna isegi opositsioonierakonnad leiavad, et kolmest ülikoolist on Eestile küllalt.

Nõunike kogu tõdes, et otsida tuleb kompromissvariante, näiteks liitumist TTÜ-ga omaette kolledžina. Tekiks õppeasutus, mille nimi oleks Tallinna tehnikaülikooli mereakadeemia. Aga ka sel juhul tuleb Koplis välja arendada terviklik õppekompleks.

Raiskamine, millest võiks huvituda riigikontroll

Mereakadeemia nõunikekogu liige ja meremeeste ametiühingu esimees Jüri Lember: „Haridus- ja teadusministeerium on aastate jooksul mitu korda kinnitanud mereakadeemia arengukava, kus on kõik taristu arendamisega seotud investeeringud lahti kirjutatud. 2006. aasta aprillis kinnitati ka valitsuses mereakadeemia arengukava, kus toetati peahoone toomist Lasnamäelt Koplisse tehnikaülikooli endisesse hoonesse, sinna ühiselamu ning söökla ehitamist. Akadeemia näis jõudvat uude arenguetappi. Aga kõik see on pooleli jäetud. Mereakadeemia on Koplisse kolitud vaid osaliselt, ühiselamu ja söökla on ehitamata, Lasnamäel ja Västriku tänaval asuvaid hooneid pole ministeerium maha müünud ja nüüd plaanitakse hoopis liita mereakadeemia mõne suurema õppeasutusega. Kas see ei ole maksumaksja raha tuulde loopimine, mille vastu peaks huvi tundma riigikontroll? Tahaks väga loota, et mereakadeemiale leitakse lõpuks arengukava, mida ükski minister ega valitsus enam kardinaalselt ei muuda.“

Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest