Millised pensionärid meist saavad?
Pensioniiga saab tõsta ainult teatava piirini. Sotsiaalmaksu liigne tõus hakkab jälle takistama majanduskasvu ja uute töökohtade loomist.
Pikemas perspektiivis saab määravaks kolmas faktor. Maksjate, tööeas inimeste arv väheneb pidevalt ning selles osas ei ole valitsustel enam valikuvõimalust. 1998. aastal näiteks oli Eestis ühe pensionisaaja kohta 1,6 töötajat, kelle palgalt läks 20 protsenti sotsiaalmaksu praegustele pensionäridele.
Nii et noored - teie pension ei tule mingil juhul nii lihtsalt kui praegune riiklik. Loomulik järeldus: tuleb hakata ise endale pensioni maksma. Igatahes on juba kümneid kordi tõestatud, et praegune süsteem ei kannata enam kuigi kaua, vaid selle peab välja vahetama mõni efektiivsem meetod, milleks on reeglina erinevas vormis kogumiskindlustused.
Valitsuse praeguse pensionikava järgi kehtestatakse kohustusliku asemel vabatahtlik teine pensionisammas. Teise samba olemus seisneb selles, et kes sõlmib pensionikindlustuse lepingu, maksab kaks protsenti oma palgast isiklikku pensionifondi, kuhu lisandub neli protsenti sotsiaalmaksust. Rahvas aga kõhkleb: kuigi Hansapank kujutab oma reklaamis pensionäre justkui äsjaabiellunuid, pole Eestis pakutavad vabatahtlikud kogumispensionid kuigi populaarsed.
Kas on põhjuseks usaldamatus kindlustusseltside või riigi vastu? Küünilisemad kahtlevad, et Eesti teine iseseisvusperiood ei tule esimesest kuigi palju pikem ja siis pole mõtet ka pensioni pärast muret tunda. Võib-olla aga ei viitsi noored lihtsalt mõelda, mis neist vanas eas saab.