Milline on elu pärast koondamist?

Ülemaailmne majanduskriis jõuab paljudesse Eesti kodudesse koondamisteate näol. Töösuhte lõpetamise teateid on tänavu pihku pistetud poole rohkem kui aasta tagasi.

Tänavu on riik koondamishüvitistena välja maksnud üle 65 miljoni krooni, aasta tagasi oli see summa alla 39 miljoni.

Psühholoogid ütlevad, et töösuhte lõppemine võib olla sama ränk kui mis tahes suhte hävimine. See tundub katastroof, aga sellest on võimalik toibuda. Elu läheb edasi ja toob kaasa uusi valikuvõimalusi. Statistika näitab, et aasta 2008 pole kaugeltki nii hull kui oli aasta 2001, mil meie tööturuni jõudis 90. aastate lõpu Vene majanduskriis. Toona oli palju hullem kui praegu. Tööturuamet registreeris üle 54 tuhande töötu aastas, praegu on see näitaja umbes 20 tuhat. Liiatigi ei olnud seitse aastat tagasi töötuks jäänutele nii palju pehme maandumise võimalusi kui pakub aastal 2008 Tööturuamet euroraha toel.

Töötul ja koondatul on suur vahe. Kaks kolmandikku Tööturuameti klientidest on “raske kontingent”, kes kuuluvad riskirühma ehk nende hulka, kel on vähe lootust tööd leida: nad on eri põhjustel olnud pikka aega töötud. Koondatud inimesed on Tööturuameti spetsialistide silmis “hea kontingent”, neil on motivatsioon kiiresti uus töö leida.

Hoolimata töötute armee kasvust on Eestis endiselt tööjõust puudus. Tööd on. Küsimus töösuhteni jõudmisel on sama mis iga teisegi suhte puhul: kuidas need kaks sobivasti kokku viia.

Loe Ekspressist seitsme inimese lugusid elust pärast koondamist