"Miks taksojuhid annavad raha tagasi kliendi kahjuks, aga müüjad ostja kasuks?"
Loomulikult on minu arvamus subjektiivne ja ühe inimese kogemust ei saa laiendada absoluutselt kehtivaks olukorraks. Sagedase taksokasutajana olen aga täheldanud, et kui arve on näiteks 4,34, siis ümardavad taksojuhid raha tagasi andmisel selle summa ostja kahjuks, müüjad aga ostu puhul tihti kliendi kasuks.
Keegi ei ela ega sure mõne eurosendi pärast, aga minu arvates on selline enda kasuks - teise kahjuks mentaliteet üsna huvitav. Et kui on valida, kes sellest paarist sendist võidab, kas teenindaja või klient, siis kelle kasuks langeb valik?
Tegelikult on meil ju 1- ja 2-eurosendised olemas, miks mitte neid kasutada? Kui need paar “kopikat” aga nii olulised ei tundu, siis miks enda kasuks ümardada? Samas kui ostan turult küüslauku, mille hinnaks tuleb 1,03, siis reeglina küsitakse minult 1 euro.
Ma olen ise üsna helde jootrahajätja ja kevadel tänaval sinililli müüvale tädile annan ikka natuke rohkem, aga teatavat ahnust täheldades lähevad mul suunurgad kõveraks.
See on vist üks nendest kohtadest, kus öeldakse “asi on põhimõttes”. Tegemist ei ole üldise hinnanguga ametitele, vaid subjektiivse tähelepanekuga, sest samamoodi olen sattunud taksode peale siis, kui mul pole piisavalt sularaha olnud. Siis on mulle öeldud, et andku ma nii palju kui on.
Inimesi on igasuguseid, ükskõik, millisel elualal!
Hea lugeja, anna kommentaariumis teada, milline on sinu kogemus sentidega ümardamise osas või kirjuta vihje@kasulik.ee!
