Olen 12. klassi õpilane, keda on alati piinanud mõte sellest, et eksamitel läheb pea tühjaks ning tulevad sisse hooletusvead, mille tulemusena, ei ole enam punktisummaks 90-100 punkti, vaid 50-80 punkti. Ometi on ülikooli sissesaamiseks vaja umbes 90 punkti kõik eksamid saada. Mõtlen just arstiteaduskonda.  Miks küll?

Suurte eksamitulemustega õpilasi kukub arstiteaduskonna esimesel kursusel välja väga palju: kui täpsem olla, siis umbes pooled sissesaanutest, kuna ei viitsi või ei ole aega õppida. Lisaks kuna pingele ei peeta vastu. 

Kas see pole mitte tõestus, et eksamitulemused ei ole kõige suuremad näitajad?

Miks mitte esimesele kursusele vastu võtta kõik soovijad, ning esimese kursuse lõpus otsustada, kes jääb ning kes mitte (arvestades õppimistulemusi). Minu arvates üks moodus, mis on proovimist väärt. Muidugi tekivad siis probleemid nendega, kes kandideerivad mitmesse ülikooli/teaduskonda. 

Lisaks võiks ka arstiteaduskonnal olla vestlus enne sissesaamist. Usun, et arstiteaduskond on üks teaduskondi, kus on inimese iseloom ja eesmärgid üks olulisemaid faktoreid. Hinnete põhjal seda aga ei näe, näeb ainult pingetaluvust eksamiolukorras ning kui hea mälu kellelgi on.

Mida teie lugejad asjast arvate? On minu idee väga hull või on sellel mingi tõe- või loogikapõhi all?