Miks on uhke olla keeleoskamatu?
Koolis õpetatakse seda tegelikult piisavalt ja isegi kui ei õpetata, siis antakse seal vähemalt õng, mitte kala ehk piisava tahtmise korral saaks edaspidi seda ka ise õppida.
Puutun kokku olukorraga, kus just koolilõpetanud ja veel kooliealised on justkui uhked selle üle, et nad vene keelt ei oska. Tegelikult on see samasugune võõrkeel nagu iga teine - kellele meeldib, kellele mitte, aga nt saksa keele oskamatuse puhul ma sellist uhkust pole veel kellegi puhul näinud. Miks siis vene keelega on lood hoopis vastupidised?
Üks popimaid vabandusi keeleoskamatute suust on väljend: "Aga ma elan Eestis ega peagi oskama vene keelt!" Jah, tõepoolest ei pea, aga ometi ju võib osata ja see oskus tuleb tegelikult pigem kasuks kui kahjuks. On sadu töökuulutusi, milles nõutakse vene keelt, on tuhandeid kodulehekülgi, milles on informatsioon vene keeles, samas puudub sealt täielikult eesti keel. Selliseid asjad näitavadki selle keele oskamatuse mõttetust.
Veel enam, mis puutub väljendisse "ma elan Eestis ega ei peagi oskama", siis ausalt tunnistades jätab iga inimene, kes seda ütleb endast märgi, et tegelikult ta lihtsalt ei oska (nt laiskus või riidepoes ja linnas kolamine näib palju etema ajaveetmisena kui keeleõppimine) ja püüab nüüd seda välja vabandada.
Miks on vene keelega sellised probleemid, et töölevõtmisel eelistatakse eesti keelt kõnelevaid venelasi? Põhjus on inimestes endis, kel võimalus õppida keelt tegelikult juba maast madalast. Vanemaks saades hakatakse otsima igasuguseid "andekaid" vabandusi oma laiskuse õigustamiseks.
Nõmedaim kuuldud n-ö fakt kõlas selliselt nagu "rääkige riigikeeles". Vabandust, aga ei ole veel kuulnud, et keegi tööintervjuul julgeks välja öelda midagi sarnast nagu "nõutud keel töölesaamisel on küll vene keel, aga see pole riigikeel, seega ma ei kavatsegi seda osata". Teadagi ei väljendata ennast sedasi häbitunde tõttu. Julgust jääb siis äkki puudu: nokk kinni - saba lahti.
Järgmisena võiks välja tuua ajaloolise fakti, et Eesti kuulus vene võimu alla. Aga mis see siia puutub tegelikult? Ega keele oskamatus ja vene keelt kõnelevatele inimestele vasturääkides: "rääkige riigikeeles" meie ajalugu ei muuda. Kõnelemist vene keelt rääkiva isikuga võiks võtta hoopis kui praktika võimalust. Eesti on olnud ka paljude teiste riikide võimu all, aga nt rootsi keele omandamiseks minnakse keeltekooli ja makstakse seal veel peale.
Nüüd öeldakse, et aga rootslasi pole nii palju, kui venelasi, aga seda enam siis peakski olema hea ühiskonna loomiseks ja selle hoidmiseks austus ülbuse ja üleolevuse asemel kaaskodanike vastu. Ka ainult vene keelt kõnelevad isikud on ju Eesti kodanikud ja arvestades seda, kui paljud venelased on tegelikult õppinud mingilgi määral rääkima eesti keelt ja ühtlasi arvestades fakti, et neid eelistatakse töölevõtmisel rohkem ja isegi hiinlased on õppinud eesti keelt rääkima, siis mis on nüüd äkki vene keele õppimises niivõrd rasket? Ja veelkord, milleks selline üleolevus?
