Maailmamastaabis tillukeses Rootsi linnas Uppsalas asub tarkvarafirma MySQL AB peakorter, kelle igapäevatööks ongi kuulsa andmebaasisüsteemi arendamine, turustamine ning kasutajatoe pakkumine. Aastal 1979 alustasid Michael „Monty” Widenius ning ta kolleegid tarkvara kirjutamist, mille juriidiliseks esindajaks oli TcX Datakonsult AB. Umbes viisteist aastat hiljem hakati programmile andma tänast kuju ning mõeldi välja nimi „MySQL”. Suurest edust põhjustatuna tekkis varsti ka vajadus ettevõtte nimi muuta MySQL AB’ks ning registreerida kaubamärk. Õnneks jätkub ka tänasel päeval Wideniusel jaksu jätkata — senini on ta ettevõtte juhatuses ning üks osanikest — see on märk, et firmas peitub veel tohutu potentsiaal.

Kulutuli nimega PHP+MySQL

Andmebaasitarkvara populaarsusel on ilmselt suur tänuvõlg ka skriptimiskeele PHP ees — just siis kui üle maailma hakkasid levima andmebaasipõhised veebilehed, oli MySQL parim ja mugavaim valik. Kindlasti märkasid ka tuhanded ettevõtete juhid, kuidas pakkumistesse hakkas tekkima kallite süsteemide alternatiivina PHP ning MySQL. Murrang oli toimunud — edasi tuli vaid müügimeestele seletada PHP+MySQL’i ning veebipõhiste süsteemide tohutuid eeliseid ning uus laine tarkvaraarenduses sai alata.

Kõike sooviti hakata tegema veebipõhiselt, unustades tihti alternatiivide eelised. Kahtlemata laiendas see tarkvaraarenduse turgu — üha väiksemad ettevõtted said endale lubada moodsaid andmebaasipõhiseid lehekülgi. Iga asja liigne surumine keerab paraku vindi üle, mistõttu võime ka tänasel päeval näha ääretult ebaefektiivsetes kohtades veebipõhiste süsteemide pealesurutud pakkumisi. Ei tasu unustada, et lähtuda tuleb siiski kliendi huvidest ja vajadustest ning alati ei ole veebipõhine süsteem parim valik.

Nõrkustest hoolimata

Vaatamata sellele, et traditsiooniliste andmebaasisüsteemidega võrreldes oli MySQL üsnagi kasutu — puudusid alampäringud, transaktsioonid, välisvõtmed, trigerid, salvestatud protseduurid, vaated jne (sh enamik neist on puudu ka senini!) — ei huvitanud see mitte kedagi. Kasutajaskonda haarati inimeste hulgast, kellel oli vähene kokkupuude andmebaasidega ning kes ei osanudki midagi muud tahta. Ning kui konkreetsete dünaamiliste kodulehtede puhul jõudlust mõõdeti, siis tõepoolest ülimalt optimaalseks kirjutatud MySQL võitis alati. Populaarsuseks ja levikuks palju rohkem vaja ei olnudki. Lähtuti põhimõttest, et iga asja jaoks on mingi valik parim. Vaatamata tulihingelistele (tihti pikema andmebaasikogemusega) PostgreSQL’i fännide püüdlustele tuli selles mängus vastu võtta teine koht. Igapäevaselt aitavad esimest kohta eest ära viia ka virtuaalserverite pakkujad — paljud on alternatiivide toetamisest tänaseks juba loobunud.

Kvaliteet

Kvaliteedipoliitikat võib pidada firma ja andmebaasisüsteemi suurimaks trumbiks. Kõik ilmnenud vead kirjeldatakse ära testjuhtumitena ning arendajad on koostanud väga ranged ja põhjalikud testprotseduurid, mille läbivad enne avalikustamist isegi vahepealsed arendusversioonid. Versiooni numbri järel olev sufiks (artikli kirjutamise hetkel näiteks uusim 4.1.0–alpha) kirjeldab stabiilsusastet:

• alpha tähendab, et lisatud on suur hulk uut koodi, mis ei ole päris 100% testitud — teadlikult vigu omades ei avaldata isegi alpha versiooni;

• beta tähendab, et kogu alphas lisandunud uus kood on testitud — ranguse lisamiseks on ettevõttesisene reegel: beta avaldatakse alles kuu pärast viimast veateadet. Ranguse tagab suur hulk kasutajaid — „keegi midagi ikka leiab”. Seeläbi saavutatakse beta versioonile piisavalt hea kvaliteet, ent süsteemides, mis vajavad suurt töökindlust, betat veel kasutada ei soovitata;

• gamma tähendab, et beta on olnud väljas mõnda aega ilma vigadeta ning tehtud võivad olla mõned süsteemi üldist tööd mittepuudutavad muudatused. Seega stabiilsusaste, mille puhul paljud tarkvaratootjad juba ammu tarkvara veavabaks ning töökindlaks kuulutavad;

• sufiksi puudumine näitab, et versioon on olnud väljas juba mõnda aega ning jookseb suurtes süsteemides vigadeta — tarkvara kuulutatakse sellest hetkest ametlikuks töökindlaks versiooniks.

Tugev ja tark ettevõte

Õige ajastuse ning kvaliteedipoliitika kõrval peetakse suurimaks levikule kaasa aitavaks jõuks MySQL AB head toimimist ning juhtimist. Hetkel on tegevdirektoriks Mårten Mickos, kelle juhitav firma on suutnud mitme kavaluse läbi tekitada tohutu edu. Esiteks kuulub tarkvara kood MySQL AB’le, mis annab litsentseerimise üle täieliku voli ja tarkvara antakse välja kahe litsentsiga — GPL ning kommertslitsents. Kes tunneb, et GPL–i litsentsitingimused ei sobi talle, võib alati soetada kommertslitsentsi.

Vaba lähtekoodiga tarkvara seostatakse tihti vastutuse puudumisega. Kuna MySQL AB pakub ka kommertstuge, on tal „vaba lähtekoodi maailmas” hea kuulsus ning samaaegselt pakub ta ka ärilist vastutust.

Praegu müüb firma Classic versiooni 220 euro eest ning Pro eest tuleb maksta 440 eurot. Ühest küljest on toode IBM–i, Oracle’i ning Microsofti omadest odavam, teisest küljest pakub samaväärset, kuid väiksemale firmale sobivamat personaalsema lähenemisega kliendituge. Vajadusel isegi lennatakse kohale, aidatakse ning koolitatakse. Samuti on firma sarnaselt suurettevõtetele välja töötanud koolitusprogrammid ning sertifikaatide jagamise poliitika. Seega — kui tarvis ei ole suurfirmadest konkurentide pakutavate toodete funktsionaalsusi, on MySQL väga efektiivne alternatiiv.

Loomulikult on taoline kasutajaskond, ärimudel ning potentsiaal ka investoritele ääretult atraktiivne. Tähelepanuväärne on fakt, et MySQL’i juhtkond on suutnud ligi meelitada päris suuri investeeringuid ning seda mitte dot–com mulli ajal, vaid praegu. Viimased uudised suurematest finantseeringutest tulid selle aasta juunis avaldatud pressiteatest — Benchmark Capitalilt saadakse 19,5 miljoni dollari suurune investeering.