Miks linnamüüri ääres jälle ehitatakse?
1) Vanalinn kultuuripärandina ja selle maine rahvusvaheliselt kannatab. Ehk nagu muinsuskaitsespetsialist Olev Liivik on öelnud: „Läänemaailmas ei tuleks uute majade ehitamine iidse linnamüüri äärde kõne allagi.”
2) Fantastiline vaade ehitatakse kinni, võimalus kõik lahti jätta mängiti maha.
3) Inimesed on pahased. Justkui lubati, et ei ehitata, aga ikka ehitatakse.
Seejärel võiks küsida, mis on mündi teine külg:
1) Restoril on riigikohtu otsusega luba ehitada rohkem, kui tegelikult tehakse — üks tornidevaheline lõik jääb täis ehitamata.
2) Linna- ja riigiametid on andnud Restorile kõik antud ehituseks vajalikud load ja kooskõlastused.
3) Ala saab sügiseks lõpuks korda ja avalikkusele avatuks.
Aga tagasi algusesse. Miks käib iidse müüri ääres ehitustegevus?
2003. aastal jõudis avalikkuseni uudis, et Restor on paljastanud vanad hooned lammutades linnamüüri ja ehitab sinna luksuslikke ridaelamubokse. Avanenud vaade lummas paljusid, sealhulgas ka kõrgeid ametnikke. Selgus, et Restoril oli luba rekonstureerida 17. sajandi lõpus — 18. sajandi alguses ehitatud barakid, mis olid toona kasutusel püssirohukeldritena, kahekorruselistena. Hooned mahutasid hiljem näiteks soomusautode divisjoni, mis surus maha 1924. aasta mässu, nõukogude ajal olid siin siseministeeriumi garaažid.
Restor „avastas”, et ilma lammutamata pole see võimalik ja lammutaski, muinsuskaitselt küsimata, vanad müürid. Linn leidis, et see pole selline rekonstrueerimine, milleks luba oli antud, ja tühistas ehitusloa osaliselt. Asi läks kohtusse, ja 2006. aastal andis Riigikohus Restorile õiguse. Linn oli jäänud tühjade kätega ja pidi hakkama kokku leppima.
