Miks levib spämminuhtlus?
Spämmkirjade levitamise peaminepõhjus on raha. San Diego ülikool ja Rahvusvahelise Arvutiteaduse Instituut hõivasid teadustöö eesmärgil 550 arvutiga robotvõrgu, mille abil õnnestus neil laiali saata päevas 1,5 miljonit ravimimüügi rämpskirja. Katsest selgus, et rämpspostifiltritest imbus läbi keskmiselt 23,8 protsenti spämmkirjadest viidatud pakkumisi vaadati 0,0127 protsendil juhtudest.Votsustas ostmise kasuks 0,266 protsenti. Keskmiostu hinsada dollarit, mis andis numbreid kokku lüües robotvõrgu päevaseks teenistuseks muljetavaldavad eurot.
Tuletades meelde rämpskirja definitsiooni, siis on tegemist masspostitatud e-kirjaga, mille vastuvõtmiseks pole kirja saaja nõusolekut andnud. Rämpskirjad võib jagada nelja suuremasse kategooriasse:
Esimesed rämpskirjade levitajad on reklaamifirmad või internetiturundusettevõtted, kes on ostnud suure hulga inimeste e-posti aadresse ja postitavad sinna reklaamteateid. Sellisesse nimekirja võib sattuda üpris kergesti ja piisab, kui sisestada oma e-posti aadress mõnele horoskoobi või telefonihelinate teenuse veebilehele. Eestistki on teada juhtumeid, kus “jalutama” on läinud terved asutuste kliendibaasid ja mujal maailmas kuuleb suhteliselt regulaarselt, kuidas ettevõtted müüvad oma klientide e-posti andmebaase edasi. Õnneks on nii Euroopa Liidus kui suuremas osas Läänemaailma riikidest saaja nõusolekuta reklaamkirjade saatmine seadusega keelatud.
Teiseks rämpskirjade näiteks on kõik võlts-Viagra või koopia disainerkäekellade müügipakkumised. Alati tasub meeles pidada, et Viagra valmistaja Pfizer ei müü oma toodangut kunagi e-posti vahendusel, iPhone ei maksa üheksakümmend eurot ja Rolex’i 5 - 10 euroste koopiate tootmine on kuritegu. Imeodavate potentsiravimite, kellade ja muu kalli kauba pakkumise üks kõrvalnäht on ka krediitakaardinumbrite vargus.
Kolmas osa rämpspostist üritab inimestega manipuleerida neid hirmutades või meelitades. Üks kiri ütleb, et “teie arvuti on viirusega nakatunud, peate kohe paigaldama selle viirusetõrje”, teises lubatakse kerge vaevaga palju raha, USA tööluba või seksikaid tüdrukuid. Üldjuhul on selliste rämpskirjade eesmärk meelitada kasutaja mõnele pahavara levitavale leheküljele või veenda paigaldama kurivara. Pahavara omakorda varastab kasutaja andmeid, ründab teisi arvuteid või kasutab arvutit uue spämmi välja saatmiseks.
Õngitsemiskirjad meelitavad kasutajat avaldama andmeid oma kontode kohta, näiteks Ebay internetimaksete infot andma. Eesmärk on üks: ettevaatamatult antud andmed maha müüa. Manipuleerimisega kaasa läinud kasutaja võib ilma jääda oma rahast või muutuda ise pahavara levitajaks.
Suhteliselt uue nähtusena võib välja tuua sotsvõrgustikes leviva rämpsinfo, mis risustab nii kasutaja kui tema sõprade virtuaalseid seinu. Sellise rämpsosti otsa kukutakse, kui ühinetakse kergekäeliselt mõne Facebook’i teenusega ja lubatakse kasutada oma konto andmeid. Nii hakkavad kasutaja seinale ilmuma õnneküpsiste või porno postitused.
Enamusel juhtudest levitavad rämpskirju suured robotvõrgud, mis koosnevad kuni sadadest tuhandetest nakatunud arvutitest, mis asuvad inimeste kodudes. Suurel osal juhtudest ei ole arvuti omanikel nakatumisest aimugi.
