Arvamusküsitlusi usutakse nagu ilmateadet
Pettai rõhutas, et küsitlus ei ole mõeldud selleks, et ennustada tulemust, vaid selleks, et hinnata hetkemeeleolusid. Mil määral lõpuks valima tullakse, on aga lõppkokkuvõttes täiesti teine asi. Küsitlustulemus annab lihtsalt hetkepildi, mille alusel võib siiski asju järeldada, loota või karta.
Guardiani ajakirjanik Mona Chalabi kirjutas, et me arvamusküsitlusi võetakse kui ilmateadet ja kuna oldi ametis arvamuste prognoosimisega, selle asemel, et neid kuulata, siis ei osatud Trumpi võitu oodata – kõik teadsid, et Trumpil on 15-protsendiline võiduvõimalus. Chalabi rõhutas aga, et inimesed on oma olemuselt ettearvamatud: nad võivad ümber mõelda, kõhelda, aga ka suisa valetada.
„Teame sellist asja juba aastakümneid. Siin võib analooge tuua ka Eestist – mõni inimene ei pruugi tunnistada, et ta hääletab ühe või teise erakonna poolt, näiteks EKRE, või mine sa tea, võib-olla ka Keskerakonna puhul,” nentis Pettai. Teisalt on vast võimalik, et üha rohkem küsitlustes osalejaid valetab, sest tahab mängida, olla originaalne ja anda oma panus üllatuseks.
”Paistab, et kordub USA 2000. aasta presidendivalimiste olukord, mil sai presidendiks vähem hääli kogunud kandidaat.
Võib-olla on aga viga siiski küsitlustes endis, et tulemus ei mahu statistilise vea piiresse. Pettai osutas, et Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste puhul saab tegelikult iga osariigi kohta eraldi vaadata, kas seal annab veaprotsendi välja pigistada, sest mõnes osariigis oli võit napp. „Tegu oli väga pretsedenditu valimisega, kus üks kandidaat iseäranis oli võrdlemisi ennustamatu ja ettearvamatu, ja seda ilmselt ka tema valijate puhul. Eks ta üllatas ikka ja jälle siin juba poolteist aastat, aga nüüd on siis kõige suurem üllatus käes,” märkis Pettai.